Provintsiluule

Triin Tasuja

Triin Tasuja on noor Tamsalust pärit luuletaja, kes on avaldanud luulet nii Värskes Rõhus (nr 6 ja 14) kui ka Vikerkaares (10-11/2008, 4-5/2009). "Provintsiluule" sisaldab siirusest, eneseirooniast ja ääremaisest elutunnetusest kantud luuletusi, mida tasakaalustavad viited punk- ja popkultuurile.

Triin Tasuja

Provintsiluule

köögis istudes aknast välja

kollased paneelmajad nukralt ja tuimalt

antennid sarvedeks peas

vaatavad oma saja aknaga

liikumatust perspektiivist igavikku

ikka igavikku

isegi kui neil klaasid eest lГјГјa

ja tuul keskkГјttesoojuse asemel

neisse lendama jätta

iga provints on omamoodi TЕЎernobГµl

aga võib–olla olen mina tuumaelektrijaam

mille plahvatamistõenäosus on kohast sõltumatu

milleks siis õõnestada pinda millel elan

kui käidav tee niikuinii on ainult minu

enda jalge all

sääse

Siit ma olengi pärit

kus majad on jäänud tühjaks

pГµlenuks, elektrituks, kulunuks

ja aknad lГјГјakse katki

ja väiksed krantsid

jooksevad ringi, karjuvad närviliselt

kurb ja armas on see koht

nagu mina

aastakümneid mittetähenduslikku

alati hukka läinud noorust

Alphaville’i viisidega

kumab mul meeles

ka siia ei mahu ma Гјksi

oma Metro Luminaliga aga

ma tulen ikka ja jälle

sest iga kГµdunemine

kasvatab mu armastust

Kuidas ma veel siinsamas mängisin

rõõmsa, kuid tagakiusatavana,

ja nГјГјd

oma maailma seljakotis kandes

murtud sГјdamega

vaatan 6. maja ainukest tuld

Olen liiga noor memuaarideks

aga seda kohta ma veel tahan

endas kinni hoida

kui viimast säilet lapsepõlvest

Sääse on vanem ja targem

kui mina

aga temagi sГјda on hГјljatud

ja ta lohutab mind:

keegi ei koli enam tagasi

aga olnut ei tiri keegi

Гјhestki seinast

mis elab nГјГјd veel metsikumalt

Sääse

mu betoonist kГјlm tugi

*

vahel tundub, et mu Гјmber

on ainult joodikud ja hullud

kui käin mööda kodutänavaid

mГµtlen:

kuhu ja mis edasi?

väikelinnad ongi Eestimaa

pole patriotism see, vaid fakt

iga 9. on ehitaja

iga teine elab väikelinnas

noored joovad

stressist ennast purju

mГµni niisama mГµttetusest

jääbki jooma

mina pole Гјtleja

kas vale see vГµi Гµige

siitsamast tulen ju isegi

purjuspäi hull joodik

sitta kah

kГµik need poisid ja tГјdrukud

siia ilma sГјndinud

kel kodu väärtusena kaheldav

peavad endaga ise hakkama saama

kГµik need poisid ja tГјdrukud

tahavad elada

aga vahet pole

kas nad on andekad vГµi ei

kas neil on üüratult palju või vähe

potentsiaali elus hakkama saada –

kГµik nende pГјГјdlused on valed

poiss, sa ei tohi klassiГµe suusasaapaid varastada

mis sest, et su ema on joodik

isa tappis mingi mehe armukadedusest Г¤ra

ja istub vangis

ja et muudmoodi sa võib–olla süüa ei saaks

Г¤ra kurat joo oma palka maha

see tapab su noore maksa, noore elu

need joodikud pole sul mingid sГµbrad

mis sest, et kГµik, kes sul elus Гјldse on

on nemad

tüdruk, ära ole nädalate kaupa kodunt ära

ära jäta nõusid pesemata kui su

ema sind ei armasta

ära tee välja, kui su pere su üle irvitab

ole ometi normaalne

“vahi, milline sa välja näed

nagu kloun

tsirkusest oled vГµi

narkar ja lits oled

mul on piinlik su pärast”

ja tГјdruk

saadab ta iga kord vittu

kui ema talle harva helistama peaks

kГµik need tГјdrukud ja poisid

sitastes ja haledates

tolmustes endistes tööstuspiirkondades

tahavad hakkama saada

ei taha end paneelmajas vГµi

puukuuris Гјles puua

võib–olla ei tahaks end nädalast–nädalasse

pilve juua vГµi tГµmmata

kopsuvähki suitsetada

kui see kedagi ainult kotiks

punkrock dekadents

ma ei hakka end enam isegi Гµigustama

mul pole aimugi

kas ma elus Гјldse millegagi hakkama saan

olgu see siis keskkooli lГµpetamine vГµi

töökohal töötamine

nГјГјd juba mГµnedki aastad

olen vältinud nii tööd kui kooli

ja ma pole olnud milleski hiilgav

mitte kunagi

kГµik mid