Usaldus. Suund, mitte sihtpunkt
Osho
„Usaldus on kindlasti kõrgem väärtus kui armastus. Usaldusega kaasneb armastus, aga armastusega usaldust ei kaasne.“ „Usaldus on eheda elu põhialus.“ „Usaldus on sisemine silm. Su silmad on universumi vaatamiseks, aga su sees on kolmas silm, usaldus.“ Me elame ajal, mil on kadunud usaldus vanade, traditsiooniliste institutsioonide vastu, need pole enam elulised. Religioon, ideoloogia, poliitiline süsteem, moraal, perekond, abielu – ükski neist ei toimi enam. Isegi mõiste „usaldus”, mida kunagi peeti kõigi suhete nurgakiviks, tundub tänapäeval naiivne. Miks see nii on? Osho arvab, et institutsioonid on kasutanud ühiskonna kontrollimehhanismidena mõisteid „usk“ ja „uskumus“ võltsilt, nende tähendust moonutades. Ehe usaldus tuleb seest, ent uskumustesüsteeme suruvad meile peale religioossed ja ühiskondlikud institutsioonid. Osho kirjeldab, millises võltsis tähenduses neid mõisteid on kasutatud – nimelt kahepalgelisuse, ekspluateerimise ja ahnuse kasvupinnasena. Osho sõnutsi on aeg küps, et uuesti avastada tõeline olemuslik usaldus, mille on sündides kaasa saanud iga inimene. Usaldamine ei sõltu teistest inimestest – on juba aeg mõista, et usaldus on eelkõige su vaimne ja olemuslik omadus ja sa pead laskma sellel avalduda. Usaldus ja usaldamine ei tähenda, et kõik kahtlused ja küsimused tuleks maha suruda – ei, me peaksime oma küsimusi ja kahtlusi austama. Need juhatavad meid unikaalse, autentse ja individuaalse tõe juurde ning lõpuks mõistmise ja usalduse juurde, mis annab meile lõõgastunud olemisseisundi ja võimaldab reageerida selgelt ja siiralt kõigele, mida elu toob.
OSHO
Usaldus. Suund, mitte sihtpunkt
Sissejuhatus
Oled sa näinud dokumentaalfilmi planeedist Maa, milline see oli umbes neli ja pool miljardit aastat tagasi? See vapustav lugu algab nii, et kõigepealt oli tulekera, seejärel toimus tohutu planeetide kokkupõrge, siis meteoriidisadu, tekkisid ookeanid ja primitiivsed elusorganismid, leidsid aset kliimamuutused – jääaeg, vulkaanipursked, hapnik lisandus atmosfääri… Kulus umbes neli miljardit aastat, kui ilmusid esimesed loomad… Ning siis kulus veel umbes 500 miljonit aastat, ja sa saad lugeda seda raamatut usaldusest!
Jah, läks mõni aeg, et see raamat sinuni jõuaks – see raamat peegeldab seda tohutult keerukat protsessi, mille käigus mustmiljon eluvormi areneb üheks orgaaniliseks tervikuks, milles end koduselt tunda.
Toit, vesi, õhk, energia, väärtuslikud ained on kõikjal meie ümber. Sind on kutsutud osalema universumi kõige hämmastavamas näidendis, mille nimeks on elu, mis on täis küllust.
Niisiis, milles on asi, miks me räägime üldse usaldusest? Osho väljendab seda nii: „Miks sa ei saa usaldada? Kogu eksistents usaldab. Puud pole kunagi neurootilised, linnud ja loomad pole kunagi vaimuhaiged…“
Mis siis toimub? Me oleme kõige rohkem õnnistatud olendid – ja ometi kasutame seda eksistentsi kingitust nii, et kulutame suure osa energiast enda, üksteise ja selle kauni planeedi ründamiseks, nagu ei tee ükski teine eluvorm.
Kõigepealt kulus sadu miljoneid aastaid elusa raku ilmumiseni ja seejärel mitu miljardit aastat bioloogilist evolutsiooni, kuni ilmusid loomad ja puud.
Selle ajani oli kogu elu ette programmeeritud. Seejärel, vaid mõnisada tuhat aastat tagasi, saabusime meie. Osho selgitab meie liigi erilisust nii: „Ühelegi teisele loomale pole kingitud vabadust, igal loomal on eelnevalt paika pandud programm. Kõik loomad peale inimese on progammeeritud. Koer peab olema koer ja selleks jääma; miski muu pole võimalik, puudub vabadus. Ta on programmeeritud, see on tema loomuses. Muster on ette antud, ta lihtsalt järgib seda – ta jääb koeraks. Mingit muud võimalust tal pole, ei ühtki alternatiivi. Tema puhul on kõik täielikult ette määratud.“
Inimese puhul on kõik muutumises. „Eksistentsi tohutu kingitus on vabadus. Sa pole programmeeritud, sul pole etteantud mustrit. Sa pead end ise looma. Niisiis, kõik sõltub sinust endast