Maalehe arbuusi- ja meloniraamat
Harri Poom
"Maalehe arbuusi- ja meloniraamat" on mõeldud arbuusi- ja melonihuvilistele, kes neid seni eksootilisi kultuure oma aias kasvatada soovivad. Raamatust leiab asjaliku, konkreetse ja piisavalt põhjaliku ülevaate mõlema taime kasvatamisest, alustades seemnete külviks ette valmistamisega ning lõpetades saagi koristamisega. Lisaks on esitatud valik arbuusi- ja melonisorte, mille kasvatamine on Eestis hästi õnnestunud.
Harri Poom
Maalehe arbuusi- ja meloniraamat
SAATEKS
Arbuusi ja meloniga on just praegu meie kõigi silme all juhtumas sama, mis on juba juhtunud viinapuuga: lõunamaistest eksootidest on saamas üsna tavalised koduaia taimed. Agarad huvilised on ju ammu mõlemat kurgi ja kõrvitsa magusat sugulast kasvatanud ja küllap on nii mõnelgi seda raamatut käes hoidval lugejal kas arbuusi või meloni kasvatamise mingigi kogemus varasemast olemas: kas siis veel üsna värske või hoopis aastakümnetetagune lapsepõlvemälestus. Minagi ei suutnud poisikesena ahvatlusele kuidagi vastu panna ja torkasin vahel ikka mõne arbuusiseemne peenrasse, mis siis, et eelmise aasta kogemus oli negatiivne. Ja oh seda rõõmu, kui siis lõpuks sain ühe, tegelikult naeruväärselt väikese, umbes õunasuuruse arbuusi. Sisu oli tal kenasti punane, seeme must nagu peab ja maitsegi imehea. Ainuke viga, et vaid paar suutäit teda oligi.
Tõsisemalt hakkasin arbuuside ja melonitega tegelema üheksakümnendate aastate keskel ning sellest ajast alates on meil aiamaal või viimasel ajal ka kasvuhoones igal aastal kümneid sorte kasvamas. Paari aastakümnega on läbi proovitud peaaegu sadakond sorti nii arbuuse kui ka meloneid ja enamikult neist ka maitsvaid vilju saadud.Vahest kümnendik läbiproovitud sortidest on seda väärt, et neid Eestis kasvatada saab ja tasub, paljusid normaalse suvega isegi avamaal.
Sobivamateks on osutunud Ameerika päritolu melonija Aasia päritolu arbuusisordid – just sealt olen leidnud sordid, mis jõuavad meie lühikese suvega korralikult ära valmida. Paraku on enamik neist hübriidsed, mistõttu sordiehtsat seemet saab oma aiast või kasvuhoonest vaid vähestelt sortidelt. Eesti oma sordid on aga alles loomata.
Olen raamatusse kogunud oma ligi paari aastakümne kogemused arbuuside ja melonite kasvatamisel ning kirjeldanud lühidalt sorte, mille kasvatamisel Eestis jumet paistab olema.Võtsin nõuks kirjeldada ka arbuuside ja melonite pookimist, millega olen katsetanud küll juba mõnel aastal, ent mis siiski on veel suuresti läbi proovimata. Lühidalt ja pealiskaudselt, ent siiski olulisimat ära öeldes märkisin üles ka sordiaretuse põhimõtted arbuusidele ja melonitele rakendatuna, lootuses et mõni huviline võtab tuld ja me kõik saame varem või hiljem Eesti arbuusi- ja melonisorte kasvatama hakata. Ei usu? Miks mitte, Jõgeval ju aretatakse tomatisorte ja väga edukalt. Ometi on tomat põhimõtteliselt isegi soojanõudlikum – tomatisorte, mis avamaal valmiksid, on meil tegelikult vähem kui avamaa arbuuse ja meloneid!
Ja muidugi on põhiline osa raamatust mõeldud just neile arbuusi- ja melonihuvilistele, kes neid seni eksootilisi kultuure oma aias kasvatada tahavad. Olen selle jaoks püüdnud anda asjaliku, konkreetse ja piisavalt põhjaliku ülevaate mõlema taime kasvatamisest, alustades seemnete külviks ette valmistamisega ning lõpetades seemnekasvatusega. Hõlmates iseenesestki mõistetavalt ka kõike, mis sinna vahele jääb: külvi, taimede ettekasvatamist, hooldust ja saagikoristust. Kui hästi või halvasti see kõik nüüd välja kukkus, on juba lugejate otsustada.
Head arbuuside ja melonite kasvatamist!
В В В В Harri Poom
В В В В Saare-TГµrvaaugu aiandi[1 - http://e-aiand.com] aednik
В В В В jaanuar 2013
KULTUURISTAMISE AJALUGU
Arbuusiliigid
Arbuusi perekonnas on teada mitu liiki, tavalisim ja tuntuim neist on harilik arbuus Citrullus lanatus kahe tarvitamise otstarbe alusel eristatava rühmaga – C. lanatus var. vulgaris kui söögiarbuus ja C. lanatus var. citroides kui söödaarbuus. Söödaarbuuside viljaliha on