Müürililleks olemise iseärasused
Stephen Chbosky
Noorteromaani "Müürililleks olemise iseärasused" peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma. Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega… Kõige selle kõrval on Charlie elus väga olulisel kohal kirjandus, muusika ja filmid.
Minu perele
TГ„NUSГ•NAD
Kõigi alljärgnevate kohta tahaksin öelda seda, et ilma nendeta poleks seda raamatut olemas, ja ma tänan neid kõiki kogu südamest.
Greer Kessel Hendricks
Heather Neely
Lea, Fred ja Stacy Chbosky
Robbie Thompson
Christopher McQuarrie
Margaret Mehring
Stewart Stern
Kate Degenhart
Mark McClain Wilson
David Wilcox
Kate Ward
Tim Perell
Jack Horner
Eduardo Braniff
Ja lõpuks…
Dr Earl Reum, kes kirjutas ühe ilusa luuletuse ja Patrick Comeaux, kes mäletas seda valesti, kui oli 14-aastane.
ESIMENE OSA
25.В august 1991
Kallis sГµber!
Ma kirjutan sulle, sest ta Гјtles, et sa kuulad ja mГµistad, ja et sa ei pГјГјdnud tollel peol temaga magada, ehkki oleksid vГµinud. Palun, Г¤ra pГјГјa Г¤ra arvata, kes see tГјdruk on, sest siis sa vГµid Г¤ra arvata, kes olen mina, ja ma tГµesti ei taha, et sa seda teeksid. Ma panen inimestele, kellest sulle kirjutan, teised nimed vГµi annan neile hГјГјdnimed, sest ma ei taha, et sa mu Гјles leiaksid. Samal pГµhjusel ei lisanud ma kirjale ka oma saatja aadressi. Ma ei mГµtle sellega midagi halba. AusГµna.
Mulle on lihtsalt oluline teada, et keegi kusagil kuulab ja mГµistab ega pГјГјa inimestega magada, ehkki vГµiks. Ma pean teadma, et selliseid inimesi on olemas.
Ma arvan, et kui üldse keegi, siis just sina saad sellest aru, sest kui üldse keegi, oled just sina tõeliselt elus ja oskad seda hinnata. Vähemalt ma loodan, et sa mõistad, sest inimesed vajavad sinu tugevust ja su sõprust ja nii lihtne see ongi. Vähemalt nii on mulle räägitud.
See ongi mu elu. Ja ma tahan, et sa teaksid, et olen korraga Гµnnelik ja kurb, ja ma pГјГјan ikka veel aru saada, kuidas see vГµimalik on.
Püüan mõelda oma perekonnast kui põhjusest, miks olen selline, nagu ma olen, eriti pärast seda, kui ühel päeval, eelmisel kevadel, ei tulnud mu sõber Michael enam kooli ja me kuulsime valjuhääldist härra Vaughni häält:
„Poisid ja tüdrukud, teatan kurbusega, et üks meie kooli õpilane on meie hulgast lahkunud. Michael Dobsoni mälestusteenistus toimub sellel reedel, koosoleku ajal.”
Ma ei tea, kuidas uudised koolis levivad ja miks nad enamasti tõesteks osutuvad. Võib-olla oli see söögisaalis. Ma ei mäleta hästi. Aga see imelike prillidega Dave ütles meile, et Michael tappis ennast ära. Dave’i ema mängis ühe naabriga bridži ja nad kuulsid püstolilasku.
Ma ei mäleta eriti, mis edasi sai, välja arvatud seda, et mu vanem vend tuli härra Vaughni kabinetti ja ütles, et lõpetaksin nutmise. Siis pani ta oma käe mulle õlale ja ütles, et ma end tühjaks nutaksin, enne kui isa koju tuleb. Seejärel läksime McDonald’sisse friikartuleid sööma ja ta õpetas mind pinballi mängima. Ta tegi isegi nalja, et pidi minu pärast terve pärastlõuna koolist puuduma ja küsis, kas ma tahaksin aidata tal tema Camarot putitada. Ma pidin ikka omadega väga läbi olema, sest kunagi varem pole ta mind oma Camaro ligi lasknud.
Tuginõustajate juures paluti meil, neil vähestel, kellele Michael ka tegelikult meeldis, öelda paar sõna. Ma arvan, et nad kartsid, et mõned meist püüavad ennast ära tappa või midagi, sest nad tundusid kuidagi väga pinges olevat ja üks neist katsus kogu aeg oma habet.
Bridget, kes on vähe peast segi,