Ilusast naisest ei saa head muumiat

Aarne Ruben

1) võtke paar banaanilindu; 2) pöörake rüütli pead võllas; 3) ravige oma haavad onguentiga; 4) lahendage mõistatus peast (tźte) või tehke midagi varjualusega (toit); 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; 7) minnes sinna, võrgutage naine; 8) ja magage temaga; 9) kuni see kõik laiali paisatakse; 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele. Aarne Ruben on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20. sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on Volta annab kaeblikku vilet, mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis. Aastal 2000 võitis ta teosega Volta annab kaeblikku vilet Eesti romaanivõistlusel esimese koha.

Aarne Ruben

ILUSAST NAISEST El SAA HEAD MUUMIAT Globaalne pГµnevusromaan

Oli just selline märtsilumi, mida ma kõige enam armastan.

Olin kirikuteel. Väike kirik oli ümbritsetud pisikese kiviaiaga, millelt tõusis õhku kari hakke. Nad lendlesid valge maa kohal. Puud kohisesid. Inimesed läksid kirikusse. Oli ääretu rahu siin maa peal. Teed olid sama umbe tuisanud ja lahti ajamata, nagu see võis olla kaks sajandit tagasi.

Mul oli puhkus ja selles keskaegses, kuid siiski väikeses pühakojas olin ma käinud juba mitu nädalavahetust järjest. Aga ma ei olnud päriselt usklik. Käisin rohkem meeleolu ja osalustunde pärast. Sestap otsustasin ma seekord kirikust rõngasristide teed kaudu mööda kõndida ja minna koos meestega poe taha Saaremaa X-i jooma.

Selles asulas ei käinud mehed tavaliselt kirikus, nad jõid poe taga Saaremaa X-i ja Bocki. Bock ja Saaremaa X on kõige kangemad õlled. Saaremaa X-is on kümme protsenti alkoholi, ta teeb jalad alguses raskeks ja siis kerge ja lõbusa meeleolu. Bock on õige pisut lahjem ja see ei tee peaaegu üldse uimaseks. Maamehed jõid ikka just neid, sest neil ei olnud raha kvaliteetsemate jaoks. Tihti joodi poe taga kesvamärjale ka veel viina peale ja siis pidid maanaised maamehi koju talutama.

Võtsin ka endale ühe iksi ja astusin poe taha meeste juurde, et natuke juttu puhuda. Selgi päeval olid siin koos üks Viljandi kutsekooli õpilane, endise kolhoosi töötuks jäänud traktorist ja juhutööline Petja. Kõik nad olid kõige ehtsamad maa soolad, väga taheda ütlemisega ja jõid parajasti iksi.

„Terekest kah, teadusemees,” ütles traktorist. „Kas suvila küte on talvel ka normis?” vihjas ta sellele, et mu seekordne puhkus oli möödunud minu suvilas.

„No mis talv see ikka on, kisub ju sulale,” tahtsin ma endast jätta kõige maamehelikumat muljet. Kuid siis – ja seda ma ette ei näinud – helises just selsamal hetkel mu imepisike mobiiltelefon. Ekraan näitas Dublini suunakoodiga numbrit, mis algas +3531-ga. Aga hääl membraani all oli tuttav.

„Hei, Pete, mis ajast sul teine number on?”

Aga Pete-kavalpea selgitas oma mõnusal, laial iiri aktsendil laisalt, et helistab naise telefonilt. Millegipärast oli mul kohe tunne, et siin mu puhkus lõpeb ja ma pean kohe tööle sööstma. Pete’iga ei olnud nalja: kui tema helistas, siis ikka asja pärast. Olgu öeldud, et Pete oli Dublini ülikooli komputatsioonilise semiootika professor, tema sooviks oli alati, et rahvusvaheline semiootikute seltskond töötaks korralikult koos.

„Hei, Jaagup, sinu abi oleks tarvis,” jätkas Pete oma pehme iiri aktsendiga. „A-tähtede bisektrissid on leitud. Need klapivad ühe märgistatud kiviga, mis on kabelist mere poole.”

„Kas dr Lagus leidis selle kolmanda rea „A”, nagu ta lubas?” küsisin ma närviliselt. „Kui see on leitud, siis muut