Г•nne valem

Tiina JГµgeda

Tihti hoomame, et me ei saa aru iseendastki, rääkimata siis teistest inimestest. Ometi on suhtlemine pea ainus võimalus olla inimene inimeste seas. Kuidas saada õnnelikuks? Miks me ise oma elu raskemaks teeme? Kas kevad südames muutub paratamatult ka sügiseks ja talveks? Nende ja veel paljude muude inimeseks olemise mõistatuste üle arutleb selles Eesti Ekspressi kolumnisarjast Õnne valem alguse saanud raamatus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Priit Hõbemägi Milline on parima koogi retsept? Samasugune nagu õnne valem. Mõlemaid saab küpsetada erinevatest ainetest ja isesugustes vormides. Iga nädal ilmub mõni retseptiraamat ja eneseabiõpik, mis kõik leiavad tänuliku ostja. Aga Tiina Jõgeda teos on eriline. Emotsioonide metakulinaaria! Siin tutvustatakse kümneid kokkamise koolkondi. Muhedad ja mõnusad lood maiasmokale, nagu muffinid. Möödaminnes ka infot köögipoolelt, näiteks miks Osho on nii meeletult menukas. Põnev ja õpetlik lugemine . Toomas Paul Õnnelikkuse seisundisse püüdlevad teadlikult või alateadlikult kõik inimesed, kuid kahjuks on õnne uurimine jäänud psühholoogia peavoolust kõrvale. Tegeletakse depressiooni, suitsiidi ja isiksusehäiretega, kuid praktilist kasu annavad need uuringud vähe. Käesolev raamat täidab seda tühikut. Suurepärased mõtisklused inimesest koos psühholoogia valdkonna näidetega on mõnus ja silmiavardav lugemine igaühele, kes on aru saanud, et peale välis- ja materiaalse maailma eksisteerib midagi veel tähtsamat – inimese sisemaailm – ja just sinna on peidetud õnnelikkuse võti. Alar Tamming Raamatust leiad teemad, mis igale inimesele korda lähevad. Autor põimib need psühholoogi kompetentsuse ja ajakirjaniku ladusa sõnastusega elutarkuseks, mis ei ole pealetükkiv, mida on kerge ja nauditav lugeda ning milles kohtad hoopis ootamatuid, positiivsele lainele viivaid vaatenurki. See ei ole ühe öö raamat, seda tahad lugeda peatükkhaaval ja siis aru pidada või hoopis otsida üles algmaterjali, mida rohked kirjandusallikate viited võimaldavad. Airi Värnik

Emale

Elada või jääda ellu

MEELDIMISTEHNIKA AJALOOST

Raamaturiiulitel korda luues avastasin, et sinna on aja jooksul kogunenud neli eksemplari Dale Carnegie menuteost „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”. Ei mäleta, et ma ühtegi neist ise ostnud oleksin. Ausalt öelda ei meenu ka, et oleksin seda eneseabiõpikute crème de la crème’i kunagi korralikult läbi lugenud. Võib-olla selles ongi kõigi mu hädade põhjus?

Carnegie raamat ilmus esimest korda 1936. aastal ja sai kohe bestselleriks. Pole ka ime, sest seks ajaks oli Carnegie pidanud juba viisteist aastat loenguid suhtlemisest ja saavutanud nendega filmistaari populaarsuse. Mis tegi Carnegiest oma „meeldimistehnikaga” guru, keda hiljem on püüdnud matkida tuhanded saalikoolitajad-elukujundajad-õnnetreenerid, kuid keda ületada pole 75 aasta jooksul õnnestunud kellelgi?

Möödunud sajandi kolmekümnendail aastail toibus Ameerika majanduskriisist. Inimesi valdas soov elu kiiresti järjele saada ja majanduse tõusulainega kuidagimoodi kaasa surfata. Vaba raha äri käivitamiseks nappis. Carnegie soovitas edasiliikumiseks kuldaväärt ressurssi, mis igaühel tasuta käes: oma suurepärast isiksust.

Tema ise oli nooruses paksust ja vedelast läbi käinud: pärit vaesest kolkafarmist, koolitas ta end pideva nälgimise kiuste kolledžist läbi. Järgnesid aastad tööorjust seepi, rasva ja veoautosid müües, õhtuti aga pokkerit mängides ja oma raamatu kirjutamisest unistades. Carnegiele sai selgeks, et akadeemilised teadmised ega hea kooliharidus ei too edu (70 aastat hiljem kuulutas kõrghariduse ebaolulisust elus läbilöömiseks Apple´i looja Steve Jobs).

Carnegie nuias YMCA koolilt loa pidada ärimeestele kõnekunsti kursusi. See idee osutus jackpot’iks mitte ainult noorele Dale’ile, vaid ka miljonitele suhtlemisäpudele, kes tema juhtnööride järgi oma nurki maha on lihvinud. Carnegiele oli kõrva jäänud Ameerika naftatöösturi John D. Rockefelleri