Tõrjutud mälestused

Imbi Paju

2005. aastal linastus Imbi Paju samanimeline film, mis kajastab tema ema ja tädi ning paljude teiste inimeste saatust, millele jättis jälje Nõukogude okupatsiooni aegne terrorirežiim. Raamatus läheb autor veel sügavamale Eesti ajalukku ja hakkab otsima okuptasiooniaegadel kaduma läinud eesti identiteeti. Loosse mahuvad teiste hulgas ka Eesti rootslased, vanausulised, juudikogukond jt vähemusrahvad. Raamatule on kirjutanud eessõna president Toomas Hendrik Ilves, kes ütleb muuhulgas: „… „Tõrjutud mälestused” on impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hülgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psühholoogiat ja psühhoanalüüsi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja üksikinimeste mälestusi.” Autor usub, et alles läbi valulise ajaloo tungides võime me jõuda inimlikuma ja õnnelikuma ajaloo lätteni. „Tõrjutud mälestused” ilmus soome keelde tõlgituna 2006. aasta detsembris ja on saanud soome lugejaskonna sooja vastuvõtu. Sel aastal ilmub raamat lisaks eesti keelele ka rootsi keeles ja seda tutvustatakse septembris Göteborgi raamatumessil.

PГјhendatud minu kГµige kallimatele inimestele

“Vahel tabab mitte ainult üksikisikuid, vaid tervet ühiskonda trauma, mis jätab nii sügava jälje, et sellest ei ole võimalik väga kergelt üle saada – olgu see siis sõda, diktatuur, okupatsioon, massimõrvad või midagi muud.

Trauma tähendab teatavasti kreeka keeles haava, vigastust. Traumaatiliste ajalooliste kogemuste ja traumaatilise mineviku all pean ma silmas sellist minevikku, mis ühiskonda tõsiselt vigastas. Metafoori arendades võib seda pidada haavaks, mille paranemine võtab kaua aega ja millest jääb nii või teisti arm. Korraliku ravi puudumisel võib see aga uuesti lahti lüüa ja uuesti kannatusi põhjustada.

Traumaatilise minevikuga seisavad silmitsi paljud maad, eriti need, kes on elanud üle diktatuure. Diktatuure on üsna erinevaid: fašistlikud, kommunistlikud, sõjaväelised. Kuid kõik nad on suuremal või vähemal määral verised, osa elanikkonna suhtes vägivaldsed ning rikuvad kodanike õigusi ja vabadusi.

Vägivalla ohvriks langevad ennekõike rühmad, mida režiim peab vaenlaseks, sestap kasutab ta nende vastu repressioone.

Kuid vägivald puudutab tegelikult kogu ühiskonda. Vägivald ja terror lõhuvad ühiskondlikke sidemeid, sunnivad inimesi endasse tõmbuma, põhjustavad hirmu ja usaldamatust. Seepärast jätab diktatuur alati ühiskonnale mingi jälje.”[1 - Bruno Groppo. Mida teha tumeda minevikuga? – Diplomaatia 2005, nr. 18/19.]

В В В В Bruno Groppo

(B. Groppo on Tšiili päritolu Pariisi Sorbonne’i ülikooli ajalooprofessor, kelle uurimisvaldkonnad on mälu ja ajaloo suhted ning eksiil, eeskätt poliitika eksiilis. Peale Sorbonne’i loeb ta loenguid ka mitmes Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika ülikoolis.)

Imbi Paju raamat “Tõrjutud mälestused” on ajalooline lugu valust, mida eestlastele on põhjustanud Nõukogude okupatsioon. Just nimelt lugu. Ajalooharidusega inimesele tundub alguses, et raamatut on raske lugeda. Puudub süsteem, järjestus, kord – kõik see, mis on omane siinsele, baltisaksa mõjutustega ajalookirjutusele. Aga mingil hetkel tekib tajumine, et selline peabki see raamat olema. Taust, eriti arutlemine Nõukogude õigussüsteemi ja psühholoogia üle, teeb raamatu veelgi loetavamaks.

    Erkki Bahovski, “Postimees”

Paju raamat on tema isiklik ajalooteekond, mis tГµsisest taustauuringust hoolimata on liigutav ja kummaliselt endasse haarav lugemiskogemus.

    Suvi Ahola, “Helsingin Sanomat”

Гњks vГµimalus on konstrueerida eestlastele Гµnnelik ajalugu. Fragmentide abil panna kokku see, milliseks oleks vГµinud kujuneda modernne demokraatlik maa, kui ta ei oleks saanud tunda kahe suurriigi Г¤hvardust, kui teda poleks okupeerinud vaheldumisi sakslased ja venelased ja kui nende okupatsioonide tГµttu poleks inimesed jagunenud kollaborantideks, pealekaebajat