Papagoide päevad

Andrus Kivirähk

Atentaat, Suur lahing Petuulia linna all, Papagoide päevad, Eesti matus, Helesinine vagun

Andrus Kivirähk

Papagoide päevad

ATENTAAT

Näidend kahes vaatuses

TEGELASED

KГµrtsmik PAUL

PROUA PAUL, tema naine

KAROLIINA, nende tГјtar

JAN KRГњLLBERG

SCHMIDT

HARALD LUSIKAS

PROUA RUMBASK

AADAM RUMBASK, tema poeg

TГ•NNO JEHIVEI

ALEKSANDER IPS

KURAT

HÄÄL RAADIOST

ESIMENE VAATUS

Väike ja vaene, kuid puhas kõrtsiruum. Kõrtsmik Paul pühib leti taga klaase. Paar lauda, kapil vanaaegne raadio. Teisele korrusele viib trepp, seal asuvad eluruumid ning numbritoad. Leti kõrval palm, veidi eemal kiiktool.

PAUL (publikule): Kõrts on väike ja ega ta suurt sisse ei too. Ma hakkasin kauplema… jah, sellest on juba kakskümmend aastat… Karoliina sündis aasta hiljem. Ja veel aasta hiljem ehitati siit kilomeetri kaugusele uus trahter, suur, kakssada numbrituba ja saun basseiniga. Kasiino, striptiis, keegel. Te olete ka kindlasti seal peatunud – “Luige” võõrastemaja, tuleb tuttav ette? Tõesti ilus maja. Nagu vahukooretort. No sellest ajast alates on meil siin väga rahulik. (Tuleb proua Paul.)

PROUA PAUL: Millest sa kГµneled?

PAUL: Ütlen, et meil on siin rahulik ja vaikne. Tülitsetakse harva. Ei, ega siis kõrts tühi pole! Rahvas käib! Kõik vanad kunded, järele proovitud kliendid.

PROUA PAUL (publikule): Kui me kГµrtsi pidama hakkasime, ostis mu mees kolm pudelit konjakit.

PAUL: Et oleks noobel.

PROUA PAUL: Üks pudel läks katki. Ühe pudeli jõime oma pulma-aastapäeval ise ära. Üks pudel on siiamaani alles. Pole kes ostaks. “Luiges” pidi iga päev kakskümmend niisugust pudelit maha müüdama, meie ei saa kahekümne aasta jooksul ühestainsast lahti. Ja ei saagi, sest meie kliendid on järele proovitud.

PAUL: On see konjak sul ees?

PROUA PAUL: Ei ole. Las seisab.

PAUL: Las seisab jah. Teeb riiuli ilusamaks. Mis sa hädaldad! Eile näituseks müüsin ma maha kolm pudelit õlut!

PROUA PAUL: Mõni päev olen veel rohkemgi müünud.

PROUA PAUL: Ma tean, kullake. Ära ärritu! Ilmaaegu hakkasin kurjavaimu konjakist rääkima, sa solvusid nüüd. Anna andeks!

PAUL: Ega meil pole muidugi see mis “Luiges”, ma tean. Aga see-eest on hubane ja sõbralik olemine.

PROUA PAUL: See on tГµsi.

PAUL: Pole kaklusi, ei lõhuta nõusid. “Luiges” olla eile üks mees läbi akna välja visatud!

PROUA PAUL: Taevas! Mispärast siis?

PAUL: Eks nad läksid purjuspäi kaklema. Seal käib ju igasugust rahvast.

PROUA PAUL: Kole lugu. Sai ta surma?

PAUL: Olevat elus ja juba linna tagasi sГµitnud. Meel lahutatud, mis siin enam.

PROUAPAUL (kastab palmi): Ega siis pole enam mГµtet oodata tГµesti.

PAUL: Kas Karoliina magab veel?

PROUA PAUL: KГјllap vist. Oli eile kaua Гјleval, luges midagi.

PAUL: Гњtle, kust meie sinuga nii targa tГјtre saime? Selle lapse tГµi vist tГµesti kurg.

PROUA PAUL: Mina kardan, et mis siis saab, kui tal tuleb tuju hakata seal “Luiges” käima. Seal ju tantsitakse öösiti, igasuguseid noori keigareid liigub ringi. Aga Karoliina on just selles eas. Ma ei tahaks, et ta seal käima harjub.

PAUL: Harjub! Ta pole ju veel seal käima hakanudki! Ja mis see talle teeks, paar korda “Luiges” tantsimas käia? See pole ju kaugel.

PROUA PAUL: Mina ei taha. Г•htuti koguneb sinna igasugu kahtlasi saksu.

PAUL: Pole see asi nii hull midagi. Ma olen isegi mõelnud, et käiks korra ära, vaataks, mismoodi see maja seestpoolt välja näeb. Mõtle, nii kaua oleme juba “Luige” kõrval elanud, aga pole kordagi sees käinud.

PROUAPAUL: Eks sina mine, kui tahad! Aga Karoliinat ma sinna ei luba. Seal vГµib talle igasugu asju kГјlge hakata.

PAUL: Karoliinale ei hakka midagi kГјlge. Sa ei tunne meie tГјtart, kui vГµid niimoodi arvata. Karoliina on minusse.

PROUA PAUL: Nojah, kui just sinusse… (Läheb kööki.)

PAUL (publikule): Meil on suurepärane tütar. Ilus, tark… Hea südamega. Tema jõuab veel kaugele. Praegu ta magab. Tal ei olegi tarvis nii vara tõusta, ega me teda teenijana ei pea. Saame emaga ise hakkama, pole ju nii palju tööd