Kalevipoeg 2.0

Kristian Kirsfeldt

Me kõik oleme pidanud lugema „Kalevipoega“ kohustusliku kirjandusena. Tavaliselt ongi see jäänud üheks pealesunnitud ja igavaks raamatuks, sest igiammuse kangelase võitlused muistsete sortside ja sarvikutega jäävad tänapäeva inimesele kaugeks. „Kalevipoeg 2.0“ on eepose uus, moodne versioon. Tõelises 21. sajandi rahvuseeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Uus Kalevipoeg ise on kõvem action-kangelane ja naistemees kui Chuck Norris ja James Bond kokku! „Kui sa pole seni suutnud Kalevipoega läbi lugeda, siis on „Kalevipoeg 2.0“ just sinu jaoks. Sest „Kalevipoeg 2.0“ on veelgi halvem, venivam, jaburam, kohmakam, tülgastavam kui tema kauge eelkäija. Seega: eestlane, kes ei loe „Kalevipoeg 2.0“ läbi, on nõrk eestlane ja vähendab meie suurepärast kirjaoskuse protsenti.“ Contra, Urvaste rahvalaulik „Kalevipoeg 2.0“ autor Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija. Ta on meid mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Nii mõnigi köögimasin, mis kasutamata kapis vedeleb, või riidehilp, mis ainult poes selga passis ja kodus õudne tundub, võib olla hangitud tema tehtud reklaamide uimas. Tegemist on niisiis ohtliku isikuga selles mõttes, nagu seda on kõik reklaamitegijad – need on tüübid, kes loovad joovastavaid reklaame, mis panevad tarbima asju, mida kaine peaga ükski tervemõistuslik inimene ei ostaks. „Kalevipoeg 2.0“ aga ei müü midagi muud peale iseenda. Autor on kirjutanud uuseepose „Kalevipoeg 2.0“ peegelpildina Eesti elust. „See on praeguse hetke snäpšott Eestist ja tema inimestest, vaadatuna läbi populaarkultuuri prisma. Ja see prisma on irooniline, mitte aga tätte-matverelik roosade prillide värk,“ kinnitab autor. (Eesti Ekspress, 7. oktoober 2010) Toimetanud Marju Kõivupuu Illustratsioonid Peeter Allik

Kirsfeldt Kristian

Kalevipoeg 2.0

Armastusega Anule :)

SOOVITUSEKS

Okei, davai, Vanemuine!

Moodne eepos mГµlgub meeles.

Tänapäeva tegemistest

tahan teksti tekitada.

Mineviku mälestused

praegusaega paika passin,

moodsamini läbi mängin,

stiili sutsukese sätin.

KГµrtsulauas kostev kГµne

eesti keelena lä’eb kirja.

Linnalood, ГјkskГµik kus kuuldud,

Eesti pärimuseks passin.

Kõike räpakalt tsiteerin,

umbes täpselt kirja panen.

SГјnnib uuem ajalugu,

tänapäeva tõsielu.

Kehtigu see eepos aasta,

kui on sobiv, kГµlbab kaheks;

kümme juba liiaks läheb,

uus siis keegi kirjutagu!

ESIMENE LUGU

KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD

Lugu algas Гјkskord ammu,

päris põhja piiri poolel,

kГјlma kliima kodukandis,

võõras välismaises vallas,

kauges kohas Kanadamaal.

Elasid seal eesti hГµimud,

väljarännanud vägevad,

pakkupääsenud parimad.

Olid Гµilsad inimesed,

puhtad oma mГµttemallis,

tГµsimeelsed tegevustes,

sirgeselgsed suhtumises,

ausameelsed avaldustes.

Olid pikakasvulised,

hГµbehallihiukselised,

suvetaevasinisilmsed,

pärlivalgehambalised,

päevitunudnahalised.

Lobisesid lauluviisis,

sosistasid salmisГµnul

laususivad luulekeeli,

riidlesivad regivärsis,

ammu unustatud viisil,

Eestimaalgi mahajäetus.

Kas’vid ühes peres pojad,

kolme kГµva kangelasta.

Esimene suureks sirgus,

mehemõõdu välja venis,

kauplemise peale hakkas,

müügitööga mainet kogus.

Teine kasvas kopsakamaks,

kГµrge kase kasvu keris,

vГµitlemise peale hakkas

taplemise peale tugev,

sõjaväelaseks siis suundus.

Kolmandamal nimeks Kalev,

kГµige kogukamaks kasvas,

sГµgedasti suureks sirgus.

Гњtles oma vanemaile,

et ta hakkab reisimaie,

Eesti poole liikumaie,

kodukanti kippumaie.

Kannab kaasas tarku mГµtteid,

kaua kaitstud teademisi,

alal hoitud arukusta:

tahab teha rahval rõõmu,

Гµnne tuua Гµuedelle,

jГµukust kanda kortereisse,

ed