Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur
Ingo Siegner
Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga. Võimas võlur Holunder on kogu Pudelimaa valitseja, kelle tema õel vaenlane, maag Kitsehabe on loomaks moondanud ja Pudelimaalt välja ajanud. Loomulikult on Kookospähkel ja Matilda valmis Holunderi aitama, et too oma võluriiki jälle valitseda saaks. Järgmises raamatus peab Kookospähkel üle saama lennuhirmust, et koos teiste lohekooli õpilastega kaugele keset merd asuvale Tulekaljule koolipeole lennata. Ingo Siegneri populaarne raamatusari jutustab julgest uudishimulikust väikesest lohest Kookospähklist ja paljudest seiklustest, millesse ta satub. Lood viivad põnevasse fantaasiamaailma, kus armsad tegelased toovad naeratuse näole suurtele ja väikestele. Raamatud sobivad hästi nii algajale lugejale kui ka ettelugemiseks.
Ingo Siegner
Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur
Kohtumine Rahnurabas
Kord aastas, kui Lohesaarele saabub sügis ning puulehed värvuvad punaseks ja kollaseks, käivad Kookospähkel ja Matilda Rahnurabas seenel.
Täna on nad terve päeva usinalt korjanud, nende korvid on juba kuhjaga täis. Kui nad valmistuvad tagasiteeks, tõstab Matilda pea ja tõmbab ninaga õhku.
„Mida sa seal nuhutad?” küsib Kookospähkel.
„Ma haistan kitse,” vastab Matilda.
Kookospähkel naerab: „Su nina on vist nässus, Rahnurabas ei ole mingeid kitsi!”
Aga Matilda jätab oma korvi maha ja suundub sinnapoole, kust lõhn tuleb.
„Oota mind ka!” hüüab Kookospähkel.
Üsna pea hakkab kitselõhn tallegi ninna. Mõlemad jäävad kui paigale naelutatult seisma.
„Ei või olla!” sosistab Kookospähkel. „Ehtne kits, siin, Rahnurabas!”
Läbi põõsaste näevad nad valget kitse, kes püüab meeleheitlikult avada võimsa puu juurte vahele pistetud pudelit.
„Oh sa sindrinahk!” kirub kits. „Tobe kork, totakad sõrad!”
Kookospähkel ja Matilda astuvad puu tagant välja: „Kas sa vajad abi?”
Kits potsatab ehmatusest oma kitsepepule: „Kust teie välja ilmusite?”
„Seenelt,” kostab Matilda. „Aga sina?”
Kits piidleb kõigepealt noorukest tulelohet, seejärel väikest okassiga ja heidab enda ümber vargsi pilke.
„Kas te saladust oskate hoida?”
„Oskame.”
„Ma ei ole tegelikult kits, vaid võimas võlur.”
Kookospähkel ja Matilda vaatavad teineteisele otsa ning purskavad siis valjusti naerma. Nad naeravad nii kõvasti, et kukuvad istuli.
Kits solvub: „Kui te mind ei usu, ei räägi ma teile midagi!”
Kookospähkel silmitseb kitse ja hüüatab siis hirmunult: „Ega sa ometi võlur Kitsehabe ole?”
„Kitsehabe? Kogu maailma maagide nimel, muidugi mitte! Ma olen Holunder, Pudelimaa valitseja.”
„Pudelimaa?”
Kits osutab pudelile: „Tähelepanelikult vaadates näete Pudelimaad.”
Kookospähkel ja Matilda põrnitsevad läbi rohelise klaasi pudeli sisemusse. Tõepoolest, päris lähedalt uurides, mõistavad nad, mida kits silmas peab – pisikest maad pudeli sees.
„Räägi meile oma saladus,” palub Kookospähkel.
Holunderi lugu
„Veel mõne päeva eest olin ma võimas võlur Holunder, Pudelimaa valitseja, valitsesin Pudelimaa üle hommikust õhtuni. Arvan, et ma olin hea valitseja. Aga paari päeva eest juhtus…”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ingo-siegner/vaike-lohe-kookospahkel-ja-voimas-volur/) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Де