Laigid on kogu su elu
Ulrieke Ruwisch
Ta särab südamete ja laikide paistel, teeb kõik, et neid oleks rohkem. Iga natukese aja tagant on tal vaja kontrollida, kui palju neid on lisandunud. Hullumeelsus tegelikult! Ent see meeldib talle, ta tunneb end niiviisi hästi. Vaat see on päriselu! Sest seal on ta vähemasti populaarne. Hannah’l on vähe sõpru ja teda ei võeta kampa. Vanematelt saadav taskuraha ei võimalda üldse moodne välja näha. Ta on üksi ja õnnetu. Virtuaalmaailmas on ta aga loonud endale teise identiteedi ja naudib seda täiel rinnal, flirdib poistega, on äge ja julge. Kuid õudusunenägu ei lase end kaua oodata, kui ta laadib flirtimislainel endast üles paljastava foto. Algab väljapressimine ja võidujooks avalikuks tulemisega. Samast sarjast: Daniel Höra “Väljatõugatu”
Ruwisch Ulrieke
Laigid on kogu su elu
Ulrieke Ruwish sündis 1958. aastal perre, kus oli ees ootamas juba neli vanemat venda. Perekond elas mitmel pool Saksamaa Liitvabariigis. Ruwisch on õppinud germanistikat, filosoofiat, kunstiajalugu ja publitsistikat. Pärast õpinguid töötas ta erinevates kirjastustes tegevtoimetajana. Praeguseks on ta tegutsenud 20 aastat vabakutselise kirjaniku, tõlkija, loengupidaja, ajakirjaniku ning õppejõuna Münchenis. Tema sulest on ilmunud ligi 30 raamatut lastele, noortele ja täiskasvanutele. Ta on PEN-klubi liige. Rohkem infot: www.ulrieke-ruwisch.de
1
„Kurjam!“
Hannah virutab oma telefoni voodile ja viskub ise järele. Ajab ikka närvi küll, kui BBF, su – väidetavalt – kõige parem sõbranna, üldse ei reageeri. Ei SMSidele, helistamisele ega ka Facebooki sõnumitele. Ja ainult sellepärast, et ta ei suuda mõista, miks ei tahtnud Hannah temaga pärastlõunasele šoppamisele kaasa tulla.
„Et kui talle korra ära ütelda, siis nagu enam ei suhelda, või mida?“ poriseb Hannah. Vihasena maadleb ta padjaga.
Ja ikkagi on ta Emily peale kade. Hannah käiks väga meelsasti pidevalt poodides. Aga see ei ole võimalik. Lõppude lõpuks ei saa ta ju midagi parata, et ema oma produtsendiga tülli läks. Ja nüüd tuleb emal enda ning Hannah’ äraelatamiseks näruse palga eest kassapidajana töötada. Sest isa ei maksa ka just kuigi sageli piisavalt ülalpidamisraha. Nii ongi Hannah’ taskuraha üsna napp ja enamasti on ta praktiliselt kohe pärast kuu algust pankrotis.
Miks on kГјll teistel lastel kГµik olemas ja temal ei ole isegi suure rahakotiga isa, arutleb Hannah juba ei tea kui mitmendat korda. See on nii Гјlekohtune!
Ta tahaks nii väga endale ka üht niisugust uut nutitelefoni, iPodi, ja ägedaid riideid, mis ei ole ostetud mõnest kaltsukast.
Hannah ajab end hooga püsti. „Pagan!“
Popid teksad, mis ema talle peibutuseks lubanud oli, vГµib ta igal juhul unustada. Nende saamiseks oleks ta pidanud parandama oma matemaatikahindeid. Sellest ei saanud aga asja.
Üldse oli koolis hullult probleeme. Õpetajatega. Ja klassikaaslased ei võtnud teda just meelsasti kampa. No kuna ta on selline pidur. Ja tumm nagu kala. Ei tee piisavalt kaasa. Kui Emily temaga aeg-ajalt ei suhtleks, passiks ta vist koolis iga päev üksinda. Ja nüüd siis Emily poolt täielik vaikus …
„Kurjam, kurjam, kurjam!“
Kuid kõigest hoolimata ei ole tal võimalik koos Emilyga pidevalt poode kammida. On lihtsalt ülitobe kõrvalt passida, kuidas teised endale õnnelikult uusi riideid ostavad. Ja varastada, nagu Emily ja Lara seda vahel n-ö põnevuse pärast teevad, ei taha Hannah ka. Selleks on ta liiga jänes. Ja teiste jaoks vahti pidada ei sobi talle samuti. Üleüldse on varastamine Hannah’ meelest üsna nõme.
Lõppude lõpuks peavad ju töötajad kõik kahjud oma taskust kinni maksma. Hannah’ ema igal juhul peab, siis kui kassa ei klapi.
Hannah heidab pilgu käekellale. Kell on 16. Ta kiikab telefoni. Ei miskit. Juba mitu tundi on valitsenud täielik eetrivaikus. „Ma lihtsalt ei või!“ Ühtaegu nii pettunud kui ka vihane, poksib ta patja.
Г„kki aitab, kui vahetada Facebooki profiilifotot, mГµtleb H