Kahtlusalune. Ravenite triloogia II raamat
Jasmine Cresswell
Multimiljonärist ärimees Ron Raven mängis 25 aastat armastavat abikaasat ja isa kahes väga erinevas majapidamises. Aga kui Ron kaob, tuleb tema pettus päevavalgele. Suurima reetmisega silmitsi seistes ei tea kumbki perekond, keda usaldada… ja kes on kahtlusalune.
Küünikust advokaat Liam Raven varjas oma isa kahenaisepidamist, kuni oli liiga hilja. Iroonilisel kombel on Liami erialaks lahutused. Aga kui Chloe Hamiltonile esitatakse süüdistus oma abikaasa – Denveri armastatud linnapea – tapmises, teeb Liam erandi. Liami suhe Chloe’ga ületab peagi kliendi ja advokaadi suhte. Naise endisel abikaasal oli palju saladusi – kaasa arvatud sidemed Ron Raveni teise perekonnaga. Ja Chloe’ õigeksmõistmine tähendab tervet rida paljastatud valesid ja reetmisi, mis viivad Liami isani.
Jasmine Cresswell
Kahtlusalune
Diane Mott Davidsonile, kes aitab minu suved Colorados nii imeliseks muuta.
Гњks
Denver, Colorado, esmaspäev 7. august
Liam Raven heitis pilgu tema kõrval voodis magavale naisele ja üritas tema nime meelde tuletada. Talle meenus häguselt, et naisele meeldis lumelauaga sõita. Mees oli kindel, et naine õppis meditsiinõeks. Naise nime ta siiski meenutada ei suutnud.
Liami mobiil helises – see oli tema töönumber – ning päästis mehe liiga sügavale oma psüühika tumedatesse sügavikesse laskumast. Ta oli helina eest tänulik. Eneseanalüüs oleks tal kindlasti painajaid tekitanud, aga jumal tänatud: töö pakkus tavaliselt usaldusväärset tuimestust.
Liam libistas end voodist välja ja avas mobiiltelefoni klapi. Austusest endiselt magava Nimetu vastu ootas ta, kuni oli elutuppa jõudnud, ja vastas: „Liam Raven kuuleb.”
„Jumal tänatud, et teid kätte sain. Siin Chloe Hamilton.” Telefoni teises otsas asuv naine tõmbas kuuldavalt õhku kopsudesse, aga tema hääl oli ikka veel ebakindel. „Kas te mäletate mind? Käisin paar kuud tagasi teie juures. Palusin teilt abi lahutuse algatamise suhtes…”
„Ma mäletan teid väga hästi, proua Hamilton.” Isegi Liami Colorado rikastest ja kuulsatest koosnevat klientuuri arvestades oleks raske olnud unustada naist, kes oli suusaaladel neli olümpiamedalit võitnud ning abielus Denveri linnapeaga. Rääkimata sellest, et Chloe Hamiltonil oli sedasorti nõtke sportlik keha, mis kahtlemata tekitas tõsist iha igas elavas heteroseksuaalses mehes.
„Me arutasime, kuidas asjaajamist kohtuotsuse saavutamiseni konfidentsiaalsena hoida,” ütles Liam, andes Chloe’le teada, et tal oli nende eelmine kohtumine tõesti meeles. „Lõpuks otsustasite siiski oma tütre pärast abikaasa juurde jääda. Kuidas ma teid aidata saan, proua Hamilton?”
„Jason on surnud,” pahvatas naine allasurutud nuuksatuste vahepeal. „Ta on… mõrvatud.”
Denveri linnapea oli mõrvatud? Püha rist! Liam surus hüüatuse maha. „Tunnen teile kaotuse puhul sügavalt…”
„Mina olin see, kes ta leidis. Tulin alumisele korrusele ja ta lamas meie keldikorruse meediaruumi põrandal. Kõik kohad olid verd täis. Kõik seinad. Põrand. Jumal, see oli kohutav.” Chloe’ selgitus lagunes lühikesteks närvilisteks purseteks ja Liamile tundus, nagu oleksid naise hambad plagisenud.
„Verd oli nii palju.” Chloe’i hääl vaibus sosinaks. „Mu jumal, verd oli nii palju.”
Liam hakkas kärmelt rääkima. „Kas te olete politseisse teatanud? Arstile helistanud?” Arst võis Chloe’t aidata, isegi kui tema abikaasa heaks enam midagi teha ei saanud.
„Politsei arvab, et mina tapsin ta.” Hirmust kalgid sõnad paiskusid välja. „Ma olen kindel, et nad arreteerivad mu. Mul on kohe advokaati vaja. Ma ei saa lasta end vanglasse panna, isegi mitte paariks ööks. Sophie kaotas just… ta kaotas just oma isa. Ta ei saa minust ka ilma jääda. Ta lihtsalt ei saa.”
Sophie pidi Chloe’ tütre nimi olema. Liam polnud last kunagi näinud ega suutnud tema vanust meenutada. Eelkooliealine, mõtles mees. Kolmene või