Назад к книге «Inkvisiitor» [Gayle Wilson, Gayle Wilson]

Inkvisiitor

Gayle Wilson

Spetsialist tapmise alal, Inkvisiitoriks ristitud sarimõrvar, on tapnud rohkem kui tosin naist eri linnades ning võimudel pole vähimatki aimu, kellega tegu. Ta on hoolikas, järjekindel ning pole kahtlustki, et ta jätkab tapmist. Ning nüüd on mõrvar võtnud sihikule Birminghami psühholoogi Jenna Kincaidi.

Gayle Wilson

THE INQUISITOR

2006

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äri­ettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

Toimetanud Mari Kolk

Korrektor Inna Viires

В© 2006 by Mona Gay Thomas

Trükiväljaanne © 2007 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2017 Kirjastus ERSEN

Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

Raamatu nr 10009

ISBN 978-9949-20-363-5

Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

Proloog

Ta oli kingitus. Miski, mis oli langenud mehele sülle, ilma et ta oleks pidanud vähimalgi määral pingutama. Üllatuslikult oli naine osutunud rahuldustpakkuvamaks kui enamik teisi, kes kõik olid välja valitud pärast nädalaid kestnud hoolikaid vaatlusi.

See polnud õige aeg järgmise peale mõtlemiseks. Nüüdseks oli ta teadlik ka pisimast märgist selle kohta, isegi neist, millel polnud varemalt mingit seost ta vajadustega.

Päev-päevalt kasvas temas ärevusetunne, kuni see muutus nii teravaks, et seda polnud enam võimalik eirata. Tunne, et miski on valesti selles meeldivas maailmas, milles ta elas. Siia juurde ebamäärane kaemus, et ta oli kaotamas enesevalitsust. Siis viimaks tuli raev, mis ikka veel šokeeris teda oma ägedusega.

Midagi sellist polnud praegu veel juhtunud. Mitte sel korral.

Ent kui ta nägi naist tänavanurgal vihma käes seismas, mustad juuksesalgud kleepumas alabastervalgetele põskedele, oli tung võtta ta ning teha enda omaks rabav. Vastupandamatu.

See polnud tegutsemiseks õige viis. Siin puudus tema tavaline tähelepanu detailide suhtes. Kuid sel korral mees ei kahetsenud, et oli järele andnud. Tema impulsiivne otsus näis end ära tasuvat. Ning nähtavasti keegi isegi ei otsinud naist.

Mis tähendas, et polnud vajadust kiirustada, mõtles ta sellise ootusärevusega, millist ta varasemast ei mäletanud. Tal oli aega tõepoolest rohkem kui küllalt. Aega endale. Ning aega temale.

Kingitus, mГµtles mees taas, lГјkates Гјksiku juuksesalgu ta pГµselt.

Kuivana kippusid naise juuksed ootamatult lokki keerduma. Seda poleks ta osanud aimata selle järgi, mida nägi tollel pärastlõunal.

Mees naeratas selle meenutuse peale. Naine nägi välja nagu trööbatud nukuke, tormis eksinud. Tema nägu oli löönud särama, kui mees auto peatas, kaassõitjapoolse akna avas ning üle kõrval­istme nõjatus.

Kas vajate abi?

Ta ei kГµhelnud silmapilkugi. Ei mingit hirmu. Vastuseks pistis ta kohe pea ja Гµlad autosse.

Ainult tee kГјsimine.

Kuid siis, vaatamata sellele, mida mehe mõistus talle hüüdis, oli juba liiga hilja, et juhatada teed ning sõita minema. Ta oli näinud ta naeratust. Ta oli näinud neid suuri, pruune silmi ning alumistel ripsmetel ripsmetušši, mis oli vihmas laiali läinud.

Mees loomulikult kõrvaldas selle ebatäiuslikkuse. Kohe kui ta oli viinud naise ohutusse kohta, puhastas ta hoolikalt naise meigi, muutes naha siledaks ja paljaks nagu beebil.

SГјГјtu.

Ainult et ta polnud. Ükski neist polnud. Ükskõik, mida nad rääkisid, ükski neist polnud plekitu. Ükski polnud rikkumata. Eriti need, kes teesklesid puhtust pärast seda, kui olid selle kaotanud.