Назад к книге «Aeg puudutab tõde» [Argo Järve]

Aeg puudutab tГµde

Argo Järve

See on lugu ühe noormehe eksirännakutest ja katsumustest elus, erinevatest inimestest ja läbikäidud paikadest. Kodust ja koolist. Armastusest ja vihkamisest. Rahast ja õnnest. Viinast ja pahedest. Elust enesest. Paljud lugejad võivad teatud olukordades ennast ära tunda, võib-olla on ka nemad just midagi sellist kogenud ja läbi elanud. Deja Vu. Oleme me ju kõik siiski inimesed ja inimene eksib oma rännakutel pidevalt. Väljamõeldud tegelasi ja sündmusi leidub siiski, millised on päris, millised väljamõeldud, jäägu lugeja enda otsustada. Hans, kui rahutu hingega peategelane on oma elus rännanud töö ja õnneotsingutel ristirästi läbi Eestimaa ning jõudnud oma otsingutel pidevalt ka välismaale, kohtunud ja suhelnud erinevate inimtüüpidega. Aadlike ja varastega. Maganud nii lageda taeva all kui luksuslikes hotellides. Joonud maanteekraavist vett ja maitsnud parimates restoranides veine. Tundnud raha võimu ja abitust kui seda ei ole. Kohanud oma teekonnal valesid ja ülimat ausust. Kas ta ka sellest midagi õppinud on? See selgub juba lugemise käigus. Üks on selge-samu inimtüüpe leidub nii siin kui sealpool piiri. Ei ole häid ja halbu rahvusi, on head ja halvad inimesed.

SISSEJUHATUS

See on lugu ühe noormehe eksirännakutest ja katsumustest elus, erinevatest inimestest ja läbikäidud paikadest. Kodust ja koolist. Armastusest ja vihkamisest. Rahast ja õnnest. Viinast ja pahedest. Elust enesest. Paljud lugejad võivad teatud olukordades ennast ära tunda, võib-olla on ka nemad just midagi sellist kogenud ja läbi elanud. Déjà-vu. Oleme ju kõik siiski inimesed ja inimene eksib oma rännakutel pidevalt. Väljamõeldud tegelasi ja sündmusi leidub siiski – millised on päris, millised väljamõeldud, jäägu lugeja enda otsustada.

Hans kui rahutu hingega peategelane on oma elus töö- ja õnneotsingutel rännanud risti-rästi läbi Eestimaa ning jõudnud oma retkedel pidevalt ka välismaale, kohtunud ja suhelnud erinevate inimtüüpidega. Aadlike ja varastega. Maganud nii lageda taeva all kui ka luksuslikes hotellides. Joonud maanteekraavist vett ja maitsnud parimates restoranides veine. Tundnud raha võimu ja abitust, kui seda ei ole. Kohanud oma teekonnal valesid ja ülimat ausust. Kas ta sellest midagi ka õppinud on? See selgub juba lugemise käigus. Üks on selge – samu inimtüüpe leidub nii siin- kui ka sealpool piiri. Ei ole häid ja halbu rahvusi, on head ja halvad inimesed.

I

LAPSEPÕLVE KÄÄNULISED RAJAD

Selleks et mГµista, miks see rahutu hing pidevas liikumises on ja laiast maailmast iseennast otsib, tuleb meil kaugele minevikku minna.

Hans sündis seitsmekümnendate alguses tollase ENSV väikeses asulas lasterohkes peres.

Oma varasest lapsepõlvest ta millegipärast suurt midagi ei mäletanud, esimesed mälestused hakkasid tema peas pilti looma alles lasteaia viimasest rühmast ja kooliminekust.

Koolis õppis vastavalt viitsimisele ja tahtmisele kas keskmiselt või halvasti. Oli helgemat pead ka parematele hinnetele, kuid hinded teda otseselt ei huvitanud, nagu ta ise armastas öelda. Perekonnas oli peale tema veel teisigi lapsi. Mingil hetkel tuli ilmsiks, et toonane perepea polegi Hansu bioloogiline isa. Tema vanemad olid lahutatud ja omavahel läbi ei käinud. Lahutus oli toimunud juba ajal, mil Hans oli päris beebi, ja sellega seoses tal mingeid mälestusi ka polnud.

Matsu hakkas ta jagama alles siis, kui oli ehk kuue-seitsmeaastane ja avastas, et millegipärast on peres pooltel lastel teistsugune sugunimi. Miks see nii oli, ei saanudki ta kohe teada. Ema puikles otsestest vastustest kõrvale ja viis jutu alati mujale. Küsimusi ju oli, aga vastuseid ei antud ja ega ta õieti saanudki aru, mis loom see bioloogiline isa on. Oli ta sellisteks küsimusteks ja vastusteks liiga noor?

Poisi elu veeres suhteliselt takistusteta, kuni kaheteist-kolmeteistaastaseks saamiseni. Seejärel algasid sagedased lahkhelid peres, eriti kasuisaga. Oli olnud ju ennegi väikseid nähvamisi ja teravaid ütlemisi, kuid nüüd need millegipärast aina