Mu kallis Liisi

Juhan Liiv

Juhan Liivi huvilised saavad kirjadest rohkesti andmeid kirjaniku hingeseisundite, enesetunde, püüdluste ja armutundmuste kohta. Pidevalt on ta mures ja kimpus oma tervisega. Korduvalt rõhutab Liiv oma vaesust, mis takistab teda ka L. Goldinguga abiellumast. Rahapuudusel jääb teostamata unistus koos Liisaga oma ajalehte välja andma hakata; hiljem räägib luuletaja raamatukaupluse asutamisest. Ka see mõte jääb teostamata.

Liiv Juhan

Mu kallis Liisi

JUHAN LIIVI KIRJAD LIISA GOLDINGULE

10. jaanuaril 1892. aastal kirjutab Juhan Liiv Liisa Goldingule: „Vaata nii unistan mina: Pandivere koolimaja. Laulutund. Mina astun sekka, katkised kamassid jalas, mida hoolega püian peita – arg, tasane, häbelik. Istun. Otse vastu on kenapunastanud plika, ümmargused põsed teisel, silmad maha löödud – miks? Kullakene, ta on ju Eeva tütar ja püiab meeldida. [–] Vend Jakob on „veiksest Liisist“ nii palju rääkinud, et ma kohmetama pean. Hõbeselgelt naeris see veike, taevasinine oli see silm.“

See on pilt 1885. aastast, kui Juhan Liiv nägi esmakordselt Pandivere mõisa kutsari tütart Liisa Goldingut. (Laulutunniks nimetas Liiv nähtavasti kohaliku laulukoori harjutust, sest Pandivere koolis pole neiu teadupärast õppinud.)

Nagu esitatud tsitaadist selgub, sattus Juhan Liiv Väike-Maarjasse oma venna Jakobi tõttu, kes töötas siin 1880. aastast peale Triigi valla Avispea kooli õpetajana. Kui Jakob Liivi tabas 1881. a. lõpul raskem haigus, kutsus ta venna ennast asendama. Juhan jõudis kohale 1882. a. veebruari keskel ja jäi siia aasta lõpuni. Edasi viibis Liiv pikemalt Väike-Maarjas (ehk lihtsalt Maarjas, nagu see kirjades sageli esineb) 1885. a. suvel. Siis oli vend Jakob Pandivere kooli õpetaja. Sel aastal algaski Liivi ja Liisa Goldingu kirjavahetus. Veel elas tulevane kirjanik Avispeal (nüüd töötas Jakob jälle selles koolis) 1886. a. lõpul ja ka järgmise aasta kevadest hilissügiseni, kui Jakob Liiv käis koos Kaarel Krimmiga Novgorodi kubermangus vene keelt õppimas. Liivi hilisemad kirjavahetuse-aastate Väike-Maarja külastused olid lühiajalised.

Liisa Marie Golding (kk.: Goldi) oli sГјndinud 18. (vkj. 6.) oktoobril 1870, esimesel kohtumisel seega 14-aastane; J. Liiv oli tollal 21-ne (sГјndinud 30. (vkj. 18.) aprillil 1864).

33 aastat H. Chr. v. Rennenkampffi kutsarina teeninud Tõnu Goldi perekond elas Pandivere mõisa ametnikemajas, mis oli veel pärast II maailmasõda säilinud. 1891. aastal asusid Goldingud Rakverre.

On väidetud, et Liisa Goldingu ema Nadeschda oli venelane. Tõtt on selles ainult poole võrra. Nimelt olnud Liisa Järva-Jaani kihelkonnas sündinud vanaisa Jakob Schöfer Peterburis Orina mõisniku G O. Schillingi teener. Sama teenijaväe hulka kuulunud ka Kaasani kubermangust pärinev venelanna. Hiljem need kaks noort abiellusid. (A. Sahk F. Tuglasele 9. V 1927.)

Liisa Marie, keda hüüti ka Liisiks, oli noorem tütar, vanem tütar, kes kandis nime Anna Elisabeth, abiellus 1893 Karel (Karl) Sahaga. Sahk oli 1881–1884 olnud Väike-Maarjas Pandivere kooli õpetaja. Hiljem töötas ta Lätimaal Võnnu (Cēsis) mõisas (arvatavasti viinameistrina). Eesti Vabariigi ajal elasid Sahad Koeru kihelkonnas Merja külas. Eesti Kirjandusmuuseumis on säilinud ka üks Liivi lühisõnumik Anna Goldingule (EKLA, f. 163, m. 1:2).

Liisa ja Anna Golding õppisid Rakvere saksa elementaarkoolis. Rohkem polnud vanematel jõudu tütardele haridust anda. Siiski omandasid neiud saksa keele, mida süvendas läbikäimine Pandivere mõisa preilidega, kes muretsesid õdedele ka head saksa kirjandust. Eestimeelsust sisendasid neile Väike-Maarja kirjandushuvilised kooliõpetajad, kes külastasid Goldinguid nende kodus ja tõid kaasa uuemaid raamatuid ning lugesid ette oma vaimutooteid. (A. Sahk F. Tuglasele 14. II 1927.)

Liisa Golding „oli väikese kasvuga, välimuselt keskmine ja mitte eriti sale, kuid ta silmad olid õieti meeldivad“, teab F. Tuglas (Juhan Liiv. Trt., 1927, lk. 69). Adele Kasemets (sü