Las ma istun siin kuni orkester mängib
Siim Kera
Siim Kera luuletused on jõulised ja ekspressiivsed ning väljendavad kammitsemata poeetilisel viisil kaasaegset elutunnet. Käesolevas luulekogus põimuvad omavahel sundimatult ja humoorikalt nii kohalik linnakontekst kui palju avaram maailm; sotsiaalsus ja erootika, helivõnked ja sõnademüra. Tegemist on juba päris uue aastatuhande luulega; luulega, mis haarab mürinal kaasa ja kehtestab end julgelt. N-ö variatsiooniga teemal „kuulatav ja loetav luule“ või „popluule“, millega on Eestis küll juba eelmise sajandi lõpul algust tehtud (Jürgen Rooste jt poolt), kuid mis alles hakkab lugejate teadvuses oma mõju laiendama. Siim Kera (snd 1989) on seni avaldanud ühe luulekogu „me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks”, mis võitis Struga luulefestivali ja UNESCO poolt välja antava auhinna parima debüütkogu eest. Usin lugeja leiab tema luuletusi ja proosat ajakirjast Värske Rõhk ning ajalehest Sirp. Tänu teiste osavatele tõlgetele rõõmustab Kera ka prantsuse, makedoonia ning bulgaaria särasilmseid kirjandushuvilisi. Luuleauhinnale lisaks on Kera tunnustatud tiitliga Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen „Tulevikutäht 2010“.
Siim Kera
Las ma istun siin kuni orkester mängib
suured tänud: ema, isa, lydia, kaia, isaac, eric, jeremiah, townes
alati kui ma loen head luuletust
alati kui ma loen head luuletust
tahaks isegi Гјhe kirja panna
noh mingi sГµnulseletamatu tung
vГµib-olla samasugune mis ajab mГµrvareid tapma
nugasid välgutama
ohvrite silmi seinale liimima
nende laipu
aeda kase kГµrvale matma
Г¤kki midagi sellist nagu pedofiilidel kui
nad patside ja kollase kleidiga kolmeaastast tüdrukut näevad
kellele pakkuda kodus kГјpsetatud mustikamuffinit
eelmäng sellele et hiljem too välja arenemata keha poolikuna ellu jätta
kui ma loen head luuletust
tahaks kohe enesest lasta sõnatulvad välja
ma pajataks naistest ja kui ruumi jätkub
pressiks vahele
kolm supilusikatäit ängi
kaks teelusikatäit lootust
täpselt sellises vahekorras mu sulg lendab sellise tuhinaga
nagu tolle poksija kõrv mis mike tysoni hammaste vahele jäi
jutustaksin maailmadest kus ma eile öösel käisin
tagurpidi puudest ja kolme sГµrmega tomatitest
tallinn-moskva rongist ja vanaisa seedripuust
purjus alligaatorist ja suurte tissidega ahjualusest
ja kui ma olen saanud hea luuletusega
Гјhele poole
vaatan end peeglist ja mГµtlen
et peaks habet ajama
neiud paluvad tihti et ma kirjutaksin neile mГµne luuletuse
neiud paluvad tihti et ma kirjutaksin neile mГµne luuletuse
vähemalt paar riimigi kuid ma ei oska
ma Гјtlen et ma ei mГµista
aga tule Гµhtul minu juurde ja las ma luuletan kogu oma kehaga
kaheksajalgse trohheusena rooman ringi sus nagu speedine Г¤mblik
su rinnad sonetiseid riime täis kirjutan
ning kliitorile sul kleebin parimatest silpidest haikud
oodid kaiguvad Гјle kogu suvise vagiina
kui vaimutoitu jagan sulle eest ja tagant
seksuaalselt olevat sa üsna vabavärsiline
sa sosistad ja mainid et su lemmikpoos on tanka
sulle meeldivat mu jambi imeda
ja vahekorras saad tavaliselt mitu stroofi järjest
kingitud luuletuse suhu ei vaadata
ma ei taha end välja vabandada
kaugel sellest
kaugel sellest
ma tahan end vabandada
su sisse
must hobune
mul on burger hambavahes
kui mГµtled nГјГјd
miks ometi
vaja sellest luuletus kirjutada
eesti kirjanduse mainet veelgi
rikkuda
mitte
kurat
kuidas see lihakäntsakas
sinna Г¤ra mahtus
siis
palju Гµnne
oled inimene
espresso
kui ma kunagi kogemata
umbes sama juhuslikult
nagu varba löömine vastu
voodit
vГµi kohvi kallamine
sГјlle
saan teada
mis on lГµpmatus
siis on
lГµpp
matus
reedeti siblib linnas
reedeti siblib linnas
palju inimesi
kordades rohkem
on mГµtteid nende pea