Haikud. Jaapani luulet Uku Masingu tГµlkes

Коллектив авторов

See kaunis väike raamat vahendab meile terve hulga tõlkeid jaapani haiku- ehk õieti haikai-meistreilt, nende seas ka jaapani suurimalt luuletajalt Matsuo Bashô’lt. Jaanus Valk juhib „Järelsõnas“ tähelepanu sellele, et Uku Masing – jaapani keelt oskamata – ei kavandanud neid peamiselt 1941. aasta tõlkeid raamatuks, siin oli tegemist \“isikliku huviga, ajaviitega\“, pigem tõlgenduste kui tõlgetega. \“Tõlked tähistavad üht Masingu huviala, mis ei olnud ta kõige tugevam külg, kuid pakub huvi Masingu laiemaks mõistmiseks. Ja kahtlemata on luuletused nauditavad lugeda.\“

Haikud Jaapani luulet Uku Masingu tГµlkes

Kevade vihmas

astusin metsa … juba

sГјgiseudu.

Arakida Moritake

Just nagu tГµuseks

oksale varisend Гµis,

oi, sind liblikat!

Yamazaki SГґkan

Kuulmata hГјГјdu

oleksin pidanud lumeks

tГµesti ma haigrut.

Matsunaga Teitoku

Inimestele

sunnib terveks päevaks und

sügise täiskuu.

Yasuhara Teishitsu

Sääl, ah! ja Sääl, ah!

kogeled, sest on Гµites

Yoshino mägi.

Nishiyama SГґin

Võõramaalaste

kirjatähed reas nagu

metshaned taeval.

Matsuo BashГґ

Г•li sai otsa,

püüdsin magama jääda.

Oh, kuu mu aknal!

*

Virgu, oh, virgu,

teen sinust oma sГµbra,

magav liblikas.

*

Suvised kГµrred,

langenud sГµdurite

ulmade jäljed.

*

Г•ite pilvedest

kajab kell; kas Uenost

vГµi Asakusast?

*

Mingem ometi

vaatama lumist välja

kuni kukume.

*

Oh, väike lõoke,

lõõritad päeva läbi.

See on ju nii pikk!

*

Aset liblikas

iga iiliga muudab

paju oksadel.

*

Kuivanud oksale

kössutab külmetav ronk.

SГјgise Гµhtul.

*

Väsinult minnes

öömajja ruttu vaid … Ent,

oh, glГјtsiiniaid!

*

Teeveerel Гµitsev

hibiskus hobusele

Г¤ra end pakkus.

*

Kevadine öö …

Kirsipuud … Kirsipuile

koit juba tГµusnud!

*

Rada mägedes,

mis mind siia küll köidab?

Vaata, kannike!

*

Kuu selgel kumal

paistab kirsiГµites pГµld.

Puuvilla väli.

*

Гњheksa korda

olen tГµusnud ning alles

kuu seitsmes tund.

*

Piprale anna

paar tiibu, kohemaid näed

verevat kiili.

*

Pimestaval kuul

paarkolm pilve aegajalt

silma puhkuseks.

*

Oh, kui vaevata

libiseb kahanev kuu

pilvede vahelt!

*

Kägu põgeneb

alla … Oh, terendab saar

tibatilluke!

*

NГµmmel metskulti

samuti pГјhib kГµle

sГјgisemaru.

*

Oh, kukulindu,

kelle laulu libiseb

mööda veepinda.

*

Vesi jäätumas.

KГјll on raske uinuda

naerukajakal.

*

Teel karmil siinsel,

mil ei hulgu hingelist,

loojub sügisepäev.

*

Г•htu lainetel,

metspardi hГµige

paistab Г¤hmuselt valge.

*

Kuule, Yoshinos

kirsipuid sulle näitan,

lähme nüüd, kübar!

*

Päratu vaikus.

Kalju pГµhjani tungib

sirtsude sidin.

*

Leiged mäerajad.

Vidu roosakail seedreil.

Kaugel on kelli.

*

Kurbus sГјdames

ja, kui kuulen sind, kägu,

Гјksindus suurem.

*

Välgusähvatus.

Tummas varjus vГµdiseb

haigru hГµigatus.

*

Oh esimest lund!

Kuremõõga lehele

helvegi raske.

*

Pilv nad lahutab,

teineteisele pardid

hГјГјavad hГјvasti.

*

Pimestav täiskuu,

Гјmber tiigi ma uitnud

öö otsa ringi.

*

Väike liblikas

krüsanteeme väisates

purustand tiivad.

*

Paberseinaga

vahetavad valvakust

asfodeelipääd.

*

Päänoppijad läinud,

linnud vaid tiuksutavad.

Väli on tühi.

Taeva all magan,

kerge sabin Г¤ratab:

piisad lehtedelt.

*

Okste kahinat,

laineid kohab … Süda jääs.

Г–he ma nutan.

*

Lehtede peidus

peatub teenoppijagi

kuulama kägu.

*