Taevas sГµlmitud abielu
Barbara Cartland
Midagi mõtlemata, lihtsalt sellepärast, et hirm juhtunu pärast polnud veel kadunud, jooksis Samala hertsogi poole ja surus ennast tema vastu. "Sa… oled terve!" Ta käed sirutusid hertsogi kaela ümber ja kui mees ta embusse võttis, hoidis ta mehest kramplikult kinni. Mees vaatas alla tema peale, naise silmad olid pisaratest udused, huuled värisesid, ja mees mõtles, et mitte keegi ei saa olla armsam. Seejärel katsid ta huuled naise suu. Hetke ei suutnud Samala uskuda, et see on tõsi. Siis tundis ta, et kindlasti on ta surnud ja mees on ta kandnud taevasse, kus on ainult lilled ja muusika ja armastus.
Autori märkus
Ühendkuningriigis on tavaline, et kõrg- või alamaadli tiitli pärija saab endale peale hertsogi-, markii-, krahvi-, vikondi- või paruniseisuse ka esivanemate kodu ja perekonna varanduse.
Esmasünniõigus, mille puhul vanim poeg pärib sama hästi kui kõik, on mõeldud säilitama mõisaid puutumatute ja tükeldamatutena ning kindlustab nõnda igale järgmisele pärijale sobiva tausta.
Samamoodi kuuluvad põlispärandina järgmisele pärijale maalid, mööbel, lauahõbe ja muud perekonna väärisasjad, nii et ta ei saa neid müüa ega perekonna varandust laiali pillata.
Tiitlid lähevad normaalselt üksnes meesliini pidi, nii et kui perekonnapeal ei ole poega, on eeldatav pärija tema lähim meessoost sugulane, olgu ta pealegi ainult nõbu.
On fakt, et mõnedes väga vanades kõrgaadliperekondades, nii Inglis- kui ka Šotimaal, võib meessoost pärija puudumisel tiitel langeda naisele. Aga see juhtub ainult siis, kui pärimisõigus on spetsiaalselt tagatud juba iga aadliregistri loomise ajal.
Esimene peatГјkk
1827
Buckhursti hertsog pidas hobused kinni oma Park Lane’i maja uhke paraadukse ees.
Seda tehes vГµttis ta vestitaskust uuri ja lausus rahuloleval toonil:
“Üks tund, viiskümmend kaks minutit! Rekord, ma mõtlen, Jim!”
“Kaks minutit parem kui viimasel korral, teie hiilgus,” ütles Jim oma istmelt faetoni taga.
Naeratus kalgivГµitu huultel, astus hertsog punasele vaibale, mille kaks valgete parukate ja silmapaistvate perekonnalivreedega teenrit olid kiiruga trepiastmetele laotanud.
Hertsog sammus marmorhalli, kust suurejooneline kahe poolega trepp viis teisele korrusele, ning Гјlemteener vГµttis ta kГµvakГјbara ja sГµidukindad.
“Markiis ja leedi Bredon on salongis, teie hiilgus,” ütles ta aupaklikult.
“Pagan!” pomises hertsog.
Ta tahtis juba teise suunda keerata, aga tema selja tagant kostsid sammud ja ta õemees, Hulli markii, tuli läbi lahtise ukse sisse.
“Tere, Buck, näen, et oled kohale jõudnud!” hüüatas markii tarbetult.
“Mis lahti on?” päris hertsog. “Perekonna nõupidamine?”
“Kardan küll,” vasta markii.
Buckhursti hertsogi huuled tГµmbusid kriipsuks, aga ta ei Г¶elnud esialgu midagi. Siis lausus:
“Ütle mu õdedele, Arthur, et ma ei lase neil kaua oodata, ja kanna hoolt, et šampanja teeks nende tuju paremaks, kui see minu eelduste kohaselt muidu oleks.”
Hulli markii ei naernud, vaid üksnes sammus õige suureliselt salongi poole, samal ajal kui hertsog läks trepist üles oma ruumidesse.
Talle oli maal öeldud, et õed soovivad teda näha, ja ta juba ootas, et nad hakkavad teda nagu tavaliselt mingi väärteo eest sõitlema.
Kuigi ta arvas, et see pole üldse nende asi, teadis ta varasemast kogemusest, et nad võivad sel teema väga sõnarohked olla.
Hertsogi kaks õde olid temast vanemad, ja kui tema oma isa unistuste ja ambitsioonide kehastusena siia ilma tuli, oli teda enamiku inimeste arvates kohutavalt hellitatud juba siis, kui ta hällis oli.
Kindlasti olid õed teinud oma parima, et teda ära hellitada, ja kui ta suureks kasvas, viisid ülesande lõpule lugematud ilusad naised, kes teda taga ajasid, iga ta tuju täitsid ja olid valmis usaldama talle mitte ainult oma südame, vaid ka reputatsiooni.
Kuna hertsog oli äärmiselt nägus mees, rikas ja Inglismaa ühe tähtsaima perekonna pea, siis polnud imeks panna, et ta oli igavesti ära hellitatud. Paraku oli tal