SГјГјtu pettur
Barbara Cartland
Ursa ja tema vanem õde on erinevad kui öö ja päev, või nagu maa ja linn. Ursa läheb külla hunnitusse mõisa, kus esineb suurilmadaamist abielunaise Penelopena. Saabub ka Võluprints – pikakasvuline, vastupandamatu Charnwoodi markii, kellel on vajadus ajutise kihlatu järele. Kui Ursa tuli toime ühe rolliga, saaks ta hakkama ka teisega, eriti kui selleks on vaja mängida iseennast… Aga teeskluse hind kujuneb kõrgeks, sest ootamatult leiab Ursa markiis oma unelmate armastuse… armastuse, mis oli kättesaamatu. Teeskluse aeg saab aga ümber ning Ursa ja markii langevad mõõtmatusse armujoovastusse, mis oligi neile määratud teiselt poolt taevatähti…
Autori märkus
Ei ole kahtlustki, et kui inimesed jäävad pimedaks, omandavad nad sageli erilise aistingu, mida ei ole antud nägijaile.
See oli hästi teada muistsetele egiptlastele, kes kujutasid oma raidkujude laupade keskel kolmandat silma.
Silm oli antiikrahvaste seas tohutu tähtsusega sümbol.
Ameeriklasest poeet Edgar Allan Poe kirjutas kord:
“Silmad on hinge aknad.”
Siiski oli see teada juba iidsetel aegadel, kui usuti, et silm peegeldab mГµtete erksust ja tunnete soojust.
Silmas on tundemeel ja mГµistmise keel.
Kadunud miljonärist ärimees lord Leverhulme, kes ehitas Sunlight Porti, ütles kord mulle: “Kõikide töölesoovijate puhul pööran ma esmalt tähelepanu nende silmadele”.
Kaasajal oleme kaotanud kunsti kasutada “kolmandat silma” ehk taju otsustamaks, kas inimestel on õigus või mitte, kas nad valetavad või räägivad tõtt.
Hindude pühad legendid suhtusid silma harda aukartusega ning neis väidetakse, et jumalad võisid läbi silma inimese hinge vaadata.
Kui Napoleon Bonaparte palus Josephine de Beauharnais’d endale naiseks, lausus naine:
“Tema läbitungivas pilgus on midagi ainulaadset ja seletamatut, mis suudab tekitada aukartust isegi kõige kõrgemates juhtides. Otsustage ise, kas see ei heidutaks iga naisolevust.”
Napoleon ise nõustus sellega, kinnitades: “Ma olen harva haaranud mõõga järele. Mina võitsin lahingud silmade, mitte relvadega.”
Napoleoni silmad olevat olnud teravad ja puurivad tema pika elu lõpupäevadeni.
On ka väidetud, et India valitseja Akbar, kes saavutas hämmastavat edu väga suure impeeriumi ülesehitamisel ja säilitamisel, oli võimukas isiksus ning tal oli üks kõige erilisem silmapaar.
Jesuiitidest misjonärid, kes külastasid tema õukonda, kirjeldasid neid silmi kui “sama elavaid nagu meri päikesepaistel.”
Seega, mis vГµiks olla veel vГµimsam kui otse sГјdamest tulev armastuse pilk kahe inimese vahel.
Esimene peatГјkk
Ursa sisenes eesuksest.
Ta mГµtiskles selle Гјle, kui vaikne maja isa Г¤raolekul tundus.
Ta oli nii harjunud, et isa ootas teda oma kabinetis.
Ja nüüdki läks ta instinktiivselt koridoris sinnapoole, nagu oleks isa ikka veel seal.
Ursa isa, Matthew Hollington, oli Гјks selle sajandi tunnustatumaid lingviste.
Tema raamatukogu oli tulvil raamatuid praktiliselt igas maailma keeles.
Mõned neist raamatutest olid väga vanad.
Isa oli leidnud need ise tundmatutest kloostritest, iidsetest kindlustest vГµi oma suureks meeleheaks isegi idamaistelt turgudelt.
Et Ursa oli alati isaga koos ning poega mehel ei olnud, siis oli ta tütrele palju võõrkeeli selgeks õpetanud.
Neiu oli dokumentide ja raamatute ehtsuse Гјle otsustamisel juba peaaegu sama osav kui isa.
Kui Ursa nüüd kabinetti sisenes, mõtles ta taas kord, kui mahajäetud see ruum ilma isata näis.
Isa oli läinud lühikesele külaskäigule Amsterdami.
MГµned sealsed teadlased olid saanud dokumente Hollandi Ida-Indiast, mida nad ei suutnud ilma Hollingtoni abi ja konsultatsioonita deЕЎifreerida.
“Kas sa võtad mind kaasa, issi?” oli Ursa küsinud.
Isa raputas vastuseks pead.
“Asi ei ole seda väärt, mu kullake, ja pealegi oleks sul kohutavalt igav nende inimeste juures, kus ma peatun. Nad kõik on vanad ja oma eriliste huvide võimuses.