Pagemine
Barbara Cartland
Kui Carita ema sureb, teatab tema võõrasisa oma kavatsusest naita ta vana ja julma lord Stilburyga. Neiu ainus võimalus on põgeneda. Pääsenud oma ratsu seljas põgenema, otsib ta kohta, kus ööbida. Ta näeb, kuidas üks võõras mees kukub hobuse seljast ja jääb teadvusetult lamama. Kohalikud talunikud, kes peavad neid meheks ja naiseks, aitavad neid. Kui võõras tuleb teadvusele, saab Carita teada, et ka mees põgeneb, et pääseda abiellumisest, mida talle peale sunnitakse…
Barbara Cartland
Pagemine
Autori märkus
Hüüe „seis ja asjad siia“ külvas 17.–19. sajandi Inglismaal hirmu reisijate südametesse.
Nii hüüdsid teeröövlid, kuni ratsapatrullid ja politsei neile rikaste inimeste röövimise nende sõidukites raskeks muutsid.
Dick Turpin oli üks tuntuimaid inglise maanteeröövleid, keda tänapäeval peetakse romantiliseks figuuriks.
Mais 1793 tappis ta Eppingi metsavahi, kes proovis teda kinni võtta. Selle eest kuulutati tema pea eest välja 200naelane vaevatasu.
Dick Turpin oli elukutselt lihunik, kolmekümne ringis ja kirjelduste järgi tihedalt rõugearmidega kaetud.
Ta hukati Tyburnis, kus avalikku poomist praktiseeriti kuni 19. sajandini.
Nende meeste ümber on tekkinud palju legende. Üks neist on Dick Turpini retk Yorki hobusel Must Bess – retk, mida ta kunagi ei teinud ja hobusel, keda tal kunagi ei olnud.
Esimene peatГјkk 1823
Kelvindale’i krahv tundis pehmet keha enda vastas.
Ta oli maganud, mis polnud pГµrmugi Гјllatav.
Tema armatsemine proua Imogen Bassetiga oli olnud kuum, kirglik ja Гјlimalt kurnav.
Krahv oli jõudnud naise majja pärast pikka ja väsitavat sõitu Londonist.
Ta oli lootnud varakult puhkama heita ja seda Гјksinda.
Nii oli ta jahmunud, kui avastas, et majas käib hoogne ja üpris lärmakas pidu.
Kohal oli ka daami kaks venda, kes krahvi teades olid väga halvas kuulsuses.
Mõlemad mängisid pidevalt hasartmänge kõrgematele panustele, kui nad seda endale lubada võisid, mis tähendas, et nad olid alati võlgades.
Ka jõid nad liiga palju, ja skandaal järgnes skandaalile.
Selleks ajaks, kui õhtusöök lõppes, oli krahv veendunud, et oli teinud vea.
Ta ei oleks pidanud proua Imogeni kГјllakutset vastu vГµtma.
Tema, tähtis ja riigi ühte vanematest perekondadest kuuluv mees, samas ka ülirikas, oli ju küllakutsetesse lausa uppumas.
Ta oli teretulnud selle riigi igas majas ning persona grata Гµukonnas.
Kui Imogen mängu tuli, tundis krahv end aga pigem jahisaagi kui kütina.
Teda kui vaieldamatult kauneimat naist kГµrgemas seltskonnas ajasid taga kГµik need keigarid ja moenarrid, kes Гјmbritsesid George IV.
See, et tema armuseiklused vГµistlesid kuninga omadega, lisas talle ainult veetlust.
Imogen võis niisiis võtta ja valida armukesi arvukate pretendentide seast, ja ta ei jätnud seda ka kasutamata.
Hiljaaegu oli talle silma jäänud krahv ning ta hakkas otsustavalt oma saaki varitsema.
Mehel oli mГµnikord tunne, nagu oleks ta tagaaetav hirv vГµi pГµgenev rebane.
Samas aga Г¤ratas leedi Imogen temas huvi.
Naine oli nii pöörane, nii vaimukas ja nii varmas enda üle nalja heitma, et see lõbustas krahvi.
Mees oli oma armuseiklustes olnud alati erakordselt diskreetne.
Talle ei meeldinud olla pilkepiltide objekt, nagu seda oli olnud kuningas siis, kui ta veel Walesi prints oli.
Samuti püüdis ta vältida kuulujuttudele ja seltskonna keelepeksjatele kõneaine andmist.
Kuid see oli vГµimatu.
Ta oli selleks liiga nägus ja ihaldatav saak abieluturul.
Iga vähegi mõjukas daam ihaldas teda kas endale või siis oma väimeheks.
Krahv oli sõitnud leedi Imogeni maamajja oma moodsaima reisitõllaga, mida vedasid suurepärased hobused.
Tema hobuseid olid alati kadestanud teised omanikud ja hobusekasvatajad.
Гњks peibutistest, mida leedi Imogen oli kasutanud, et teda enda juurde meelitada, oli vГµiduajamine.
See oli just see, mida krahv nautis ja kus ta pidevalt vГµitis.
Seepärast oli ta saatnud ette oma kaks parimat ja kiireimat hobust, et need oleksid võistluseks värsked.
Ta ei olnud kuna