Mägede jumalanna
Barbara Cartland
Printsess Thead haaras kabuhirm, kui ta isa, Kostase kuningas, talle teatas, et ta peab abielluma naaberriigi monarhiga. Kuningas Otho oli Kostase jaoks väga oluline isik, kuid paraku oli mees väga vana. Tagant kihutatuna suure armastuse unistusest, põgeneb Thea lossist ja kohtub kõrgel metsastes mägedes Nikose-nimelise kunstnikuga. Thea tajub instinktiivselt, et Nikos on osa temast ja mees tunneb sama printsessi suhtes. Nad suudavad teineteise mõtteid lugeda ja nende vahel tekib lähedus, mis pühib minema kõik muu, niisiis otsustab Thea jääda kunstniku mäeküljel asuvasse majakesse. Järgmisel päeval viib Nikos Thea mustlasmuusikat kuulama, kuid tagasiteel mustlaslaagrist võtavad neid vangi kõiki Balkanimaid hirmu all hoidvad bandiidid. Kuidas Nikos Thea kahe noore himura bandiidi käest päästab ja pimedas koopas ta kätt palub – sellest kõigest räägib Barbara Cartlandi raamat.
Barbara Cartland
Mägede jumalanna
Autori eessГµna
Lisaks sarmikale välimusele on ungarlased kirglikud, romantilised ja tormakad. Nende tunded on intensiivsed, jõulised ja püsivad.
Sageli jääb nende käitumine teistest rahvustest inimestele mõistetamatuks. Ungarlaste üliarenenud oskus elu nautida ja sõbratruudus ajavad võõramaalased sageli segadusse. Põhiolemuselt on ungarlased muretud, kuid kord juba midagi ette võtnud, on neid väga raske peatada.
Madjarit ei stimuleeri tegutsema poliitilised ega rahvuslikud pГµhjused, vaid olemuslik kodumaa-armastus, mille nimel on ungarlane valmis kГµike ohvriks tooma.
Armastus ja muusika on ungarlastel veres. Paljud pГµlvkonnad mustlasi on oma muusikaga liigutanud nende hinge.
Kõige paremini annab mustlase ilujanu, pöörasust, kirglikke tundeid, põhjatut kurbust, tulist armastust ja meeletut vihkamist edasi üheksateistkümnendal sajandil loodud tšaardaš – tantsuviis, mida algselt esitati peamiselt kõrtsides.
Ungari talurahvas uskus mustlaste musta maagiasse palju enam kui preestrite vГµimesse neid paradiisi juhtida.
Esimene peatГјkk
1870
Printsess Thea läks lauldes trepist alla.
Ta viibis palee esindusruumides, kus toimusid kuninglikud vastuvГµtud.
Peatrepi kullatud käsipuu ja sädelev kristall pakkusid ta silmale alati naudingut.
Thea armastas maale ja suurejoonelisi marmorkaminasimsse, mida kaunistasid itaalia meistrite tehtud kujud.
Palee oli ehitanud Thea vaarisa ja kunagi oli see olnud Balkanimaade üks tähelepanuväärsemaid ehitisi.
Thea oli sageli mõelnud, et ilmselt oli ta vaarisa oma riigi väiksuse tõttu kannatanud alaväärsuskompleksi all.
Ta oli alati piinlikult jälginud, et teda ümbritseks kuninglik hiilgus ja toredus.
Ka oma lastele oli ta sama idee pähe tagunud ja printsess Thea ristinimi oli õigupoolest Sydel Niobe Anthea.
Paraku oli tüdruk sellele nimele vastu hakanud niipea, kui oli rääkima õppinud.
Ta nimetas end järjekindlalt Theaks. Nimi oli kiiresti omaks võetud ja omavahel olles ei nimetanud ükski pereliige teda kunagi teisiti.
Thea astus hommikusöögisaali.
See oli kena päiksepoolne, kuid tagasihoidlik ruum.
Printsessi vend Georgi oli juba hommikust sööma asunud.
Thea sisenedes vaatas ta üles ja ütles: “Sa jäid hiljaks.”
“Tean,” vastas Thea. “Kuid hommik oli nii kena ja Merkuur ületas takistusi nagu oleksid tal tiivad.”
Thea läks inglise hommikueineks kaetud kõrvallaua juurde ja tõstis üht-teist taldrikule.
Thea isa, Kostase kuningas Alpheus, oli nooruses pikka aega Inglismaal elanud.
Tal oli isegi Oxfordi Гњlikooli teaduskraad.
Inglismaal elamine oli kuningale oma jälje jätnud. Tal olid inglase maneerid ja kombed ning ta nõudis, et ta lapsed räägiksid inglise keelt.
Theale ja Georgile, kes oskasid kГµiki Balkanimaade keeli, ei valmistanud see mingit raskust.
Georgi oli kunagi öelnud, et erinevalt paljudest teistest Balkani keeltest on inglise keele õppimine lapsemäng.
Taldrik käes tuli Thea söögilaua juurde ja istus.
Ta mГµtted olid ikka veel hiljutise ratsaretke juures.
Nuga ja kahvlit võttes ütles ta: “Muide, tara