Г•nn autasuks
Sarah Deever
Pärast kümneaastast teenistust politseis muutis Michael Gallaher endalegi ootamatult oma elu kardinaalselt – sai endale uue elukutse, elukoha, perekonna ja lapse – ja seda kõike vaid kuu aja jooksul. Vahel juhtub niimoodi. Sümboolne autasu suure riski eest.
Sarah Deever
Г•nn autasuks
1.В peatГјkk
LEITNANT MICHAEL GALLAHER ärkas kellahelina peale. Uni ei olnud teda reipamaks teinud ja seepärast ei tahtnud ta ärgata. Telefon jätkas nõudlikult helisemist. Suuri vaevu suutis Michael käe teki alt välja pista.
Ta võttis telefonitoru ja möirgas sinna:
“Loodan, et teil asja ka on, muidu läheb kehvasti!”
“Gallaher, siin kapten Mackenna!”
“Teie?”
Michael virgus momentaanselt.
“Gallaher, kas sina päästsid eile pärastlõunal ühe lapse?”
“Eile? Pärastlõunal?”
Kuidas saab keset ööd meenuda, mis oli eile, kui isegi oma nime meenutamine raskusi tekitab? Viimased kuus kuud tööl olid olnud nii pingelised, et praegune keskendumiskatse tõi kaasa tugeva peavalu. Mis siis ikkagi eile oli juhtunud?
Eile lõpetas ta juurdluse. Võttis kahtlusalused vahi alla, kirjutas aruanded lõpuni ja tuli koju, et korralikult välja magada.
“Täpselt nii, härra. Kui lapse ema mobiiltelefoniga rääkis, pööras ta hetkeks tähelepanu kõrvale. Laps jooksis pallile järele ja sattus sõiduteele. Olin just seal kõrval, sain tast õigel ajal kinni ja andsin lapsukese emale üle. Mitte midagi erilist!”
“Eksid, Gallaher. Press tunnistas sinu teo eriliseks. Sinust on kirjutatud artikkel ja su pilt on kõigis Chicago ajalehtedes.”
“Mida?”
Michael hГјppas pГјsti.
“Sinu fotod on kõigis ajalehtedes, Michael,” vastas šeff kannatlikult. “Üks reporter oli juhuslikult sinu kõrval ja pildistas sind, kui laps su süles oli. Praegu istub minu juures üks pealetükkiv ajakirjanik, kes tahab kangelasega eksklusiivintervjuu teha. Muide, Michael, sinust on saanud meie linna seksikaim politseinik.”
“Kurat küll!” vandus Michael, sõrmedega nii tugevasti telefonitoru pigistades, et oli lausa valus.
“Väga kahju, leitnant Gallaher,” muheles šeff, “kardan, et mul pole valikut – pean sind kuuks ajaks puhkusele saatma.”
Jättes Michaeli segased vastuväited tähele panemata, jätkas šeff:
“Loodan, et ajakirjandus su selle aja jooksul unustab. Ma ei saa lubada, et minu kõige parema salapolitseiniku fotod ripuksid igal tänavanurgal. See on sulle ja sinu edaspidisele tööle ohtlik.”
“Aga…”
“Kolmkümmend päeva, tänane kaasa arvatud. Kas kõik on selge, leitnant Gallaher?”
“Jah, härra,” porises Michael.
“Gallaher, palun sind, sõida mõneks ajaks linnast ära. See ajakirjanik enne järele ei jäta, kui on oma tahtmise saanud. Sul on kolm-nelikümmend minutit aega, enne kui ta kohale jõuab. Kuni kõik korda saab, ei tohi sa tema silma alla sattuda. Kuuled sa mind?”
“Kuulen, kuulen,” vastas Michael voodist tõustes.
“Näeme siis kuu aja pärast.”
“Jah, härra!”
Juba tГµmbas Michael oma kortsunud teksasid jalga.
“Ja veel, Gallaher, katsu selle aja jooksul end igasugustest sekeldustest eemale hoida!”
Endamisi Chicago ajakirjandust kirudes pani Michael oma kõige vajalikumad asjad kotti, pakkis sülearvuti ning oli juba kümne minuti pärast ärasõiduks valmis. Enne veel aga tahtis ta helistada lähedastele, et teatada neile oma ootamatust puhkusest.
Ent küllap olid nad juba niigi kõigega kursis, sest Michaeli üks vend töötas samuti politseis, teine tuletõrjes. Nende peres olid väga lähedased suhted ja seetõttu tuleks ilmselt taluda omaste norimist, kui ta end õigeaegselt linnast ei korista.
Niisiis, sГµit on otsustatud, mГµtles Michael kotti ja sГјlearvutit oma klassikalise Mustangi tagaistmele visates.
KГµige seksikam politseinik linnas, mmm-jaa, pomises ta vastikustundega.
Kuni Michael autosse istus ja teele keeras, hakkas lund sadama. Kuhu ta sõidab, ei teadnud ta isegi. Varsti jäi linn selja taha.
Kusagil Illinoisi ja Wisconsini osariigi vahel puhus tugev tuul, taevas kattus pi