Parimad jГµulutoidud
Margit Mikk-Sokk
Ragnar Sokk
Sari "Toiduraamat taskusse". Parimaid jГµulutoite ja jooke nii Eestist kui ka laiast maailmast
Margit Mikk-Sokk
Eesti rahvustoidud
SAATEKS
Jõulud on ühed kristliku maailma tähtsaimad pühad. Eestis on jõuluaega tähistatud Kristuse sünnist 24. detsembrist 6. jaanuarini kolmekuningapäevani. Jõuluaega jäävad ka näärid ehk uue aasta saabumine 31. detsembrist – 1. jaanuarini.
Jõulud ja aastavahetus on terves maailmas püha, mida tähistatakse rikkaliku toidulauaga, kus süüakse vanu traditsioonilisi toite.
Eestis tuli jõuluõhtul süüa 7, 9 või 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalik toidulaud tähendas vanarahval pika paastuaja lõppu ja pidi tagama, et uuel aastal toit laualt ei lõppeks. Jõululaual pidi toit olema kogu öö. Jõuluks tapeti siga ja seetõttu olid laual erinevad sealihast, – verest jm valmistatud toidud. Jõuluajal tehti tanguputru, millega täideti jõuluvorstid ja verivorstid. Pudrusöömise komme pärineb paganluseajast. Puder oli ohvritoit, millega põlluhaldjaid ja viljavaime söödeti. Usuti, et jõuluvorste tuleb süüa täielikus vaikuses. Jõuluputru viidi tingimata ka õue majavaimudele. Kui hommikuks kauss tühi oli, arvati, et majavaimud järgmisel aastal peresse heatahtlikult suhtuvad. Ka herned ja keedetud soolaoad olid jõululaual, sest usuti et need toidud meeldivad hingedele.
Jõululaupäeva varahommikul küpsetati rukkileibu. Jõulude ajal küpsetatud leibadest hoiti mõned alles kuni kevadeni ja anti siis pereliikmetele. Usuti, et kõik, mis pärit jõuluajast, toob õnnistust. Küpsetati ka eriline seakujuline jõululeib ehk jõuluorikas, mis kaeti laual valge rätikuga ning mis pidi õnnistama järgmise aasta toitu. Jõuluorikas jäi lauale kogu jõulude ajaks kuni kolmekuningapäevani. Seejärel hoiti seda aidas või sahvris karjalaskepäevani ja anti siis loomadele. Jõuluööks jäeti lauale kolm tervet leiba – usuti, et siis jätkub leiba ka tuleval aastal.
Kindlasti küpsetati jõuluks ka pidusaia ja pirukaid. Magustoiduks söödi küpsetatud õunu.
18.В sajandi lГµpust kuuluvad jГµulude juurde piparkoogid, mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise. Neid vormiti klaasi, noa vГµi isetehtud vormidega.
JГµulujoogiks pruuliti Гµlut ehk jГµulukahi.
Kaasaegne jõululaud jätkab vanu häid traditsioone ja on aasta üks rikkalikumaid. Aukohal on klassika: seapraad, hapukapsaste ja kartulitega. Laual on kindlasti ka verivorstid, mille juurde süüakse kõrvitsasalatit või pohlamoosi. Keedetakse sülti, tehakse ka erinevaid lihatarrendeid. Teiste rahvaste mõjutusel on lauale jõudnud ka hane-, pardi- või kalkunipraed. Jõululauale kuuluvad kõik armastatud pidutoidud: pasteet, sink, soolaheeringas, täidetud munad, rosolje, kartulisalat, saiakesed, pirukad, koogid, kringel, tort, kompott. Kindlasti on laual õunad, pähklid, puuviljad, kommid. Jõulude tunnustoiduks on endiselt piparkoogid, mille meisterdamine ja kaunistamine pisiperele erilist rõõmu valmistab.
Jõululaua jookideks on tänapäeval morss ja mahlad, õlu, vahuvein, glögi või hõõgvein.
Kultuuriti on erinevate rahvaste traditsioonilised jõulutoidud üsnagi erinevad. Kui eestlaste jõululaual peaks kindlasti olema liha, siis nt katoliiklikus Poolas ei tohi jõululaual olla kübetki liha. Külluslik jõululaupäeva laud koosneb peamiselt lihavabadest paasturoogadest. Näiteks on traditsiooniliseks Poola jõulutoiduks munanuudlid kapsaga. Poolas peab jõululaual olema paaritu arv toite, kas seitse, üheksa või üksteist, nii nagu pere rahakott võimaldab. Vana tava järgi tuleb süüa kõiki laual olevaid roogi, sest nii mitme toidu võrra, mida keegi maitsmata jätab, väheneb tema elus uuel aastal õnnelike hetkede arv.
Inglismaal on jõulud samuti aasta suurim perepüha. Rikkaliku jõululaua traditsiooniliste toitude hulka kuuluvad näiteks hanepraad ja legendaarne Inglise jõulupuding. Viimase sisse peidavad traditsioonide austajad kolme- või kuu