Saar
Heather Graham
Koos venna ja vennatütrega nädalavahetust veetes läheb Beth Anderson endast välja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile jäänud vanapaar, kes mõne kuu eest saare rannikule kolis.
Heather Graham
The Island
2006
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.
See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud Mari Kolk
Korrektor Inna Viires
В© 2006 by Heather Graham Pozzessere
Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2017 Kirjastus ERSEN
Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.
Raamatu nr 10005
ISBN 978-9949-20-362-8
Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Armastuse ja tänuga Rhonda Sapersteinile.
Sügava tänuga Coral Reef Jahtklubile ja selle liikmetele. Eriline tänu Fred ja Marian Davantile, Teresa ja Stu Davantile, dr Michael ja Kelly Johnsonile, Jock ja Linda Finkile ning jahtklubi presidendile Eric Thyreele ja ta abikaasale Elise Thyreele.
Proloog
„Kas sa kavatsed jälle neile süüa anda?”
Molly Monoco tõstis abikaasa häält kuuldes pea. Ta oli jahi köögis ametis mahuka toidukoti pakkimisega. Toriseva häälega Ted oli oma asjadega ametis olnud. Ilmselt oli ta alles nüüd märganud, kui toimekalt Molly sööki oli valmistanud.
Ted oli pahane ja pettunud.
Ta teadis, mida Molly haudub.
Seda ei saanud Molly talle õieti ette heita. Ted oli kogu elu kõvasti tööd rüganud ja tõsiselt vaeva näinud, et teenida seda raha, millest nad nüüd pärast ta pensionile jäämist mõnu tundsid. Mõlemad pärinesid Kuuba perekonnast, kes olid kolinud Floridasse enne, kui pagulased sellelt väikeselt saarelt põgenema hakkasid. Kuigi Molly neiupõlvenimi oli Rodriguez, oli ta eesnimi olnud alati Molly, ja samuti oli olnud Ted sünnist saadik Theodore. Vanemad olid toonud nad Ühendriikidesse, uskunud Ameerika unelmasse ja õpetanud neile tööeetikat, mis andis neile võimaluse see unistus ellu viia.
Sarnaselt Desi Arnaziga, kes oli palju kuulsamaks saanud, oli Ted alustanud Miami ööklubides trummarina.
Ta oli töötanud lauakoristajana, kelnerina, õhtujuhina ja tantsijana. Tänu ansamblis mängimisele oli ta salsasse armunud. Ja oli mänginud edasi trumme, tantsinud, laudu koristanud ja teinud kelneri ja baarimehe tööd, kuni oli saanud kokku nii palju raha, et osta oma esimene stuudio, mis oli täielikult pühendatud salsakunstile. Lõppkokkuvõttes oli tal mitu stuudiot ja siis müüs ta need kopsaka vaheltkasu eest ära.
Töö. Seda oli Ted hästi osanud. Ta ei kannatanud inimesi, kes ei viitsinud ega suutnud end ise aidata.
Ja Molly mГµistis seda.
Kuid ka temal olid oma eesmärgid. Ta püüdis hoolitseda nende eest, kes polnud küll võib-olla abi ära teeninud, kuid kel õnnestuks ehk pisku abiga elu uude rööpasse saada.
Nüüd, varaka pensionärina, olid Tedil oma hobid, nagu näiteks kõik need hüdrolokaatorid ja muu jahi varustusse kuuluv. Ta oleks tõesti märganud Molly tegemisi juba varem, kui poleks ühe oma arvutiga nii ametis olnud!
Molly naeratas. Isegi niimoodi pahurana oli mees sama kütkestav kui too noormees, kellesse ta üle neljakümne aasta tagasi oli armunud. Karvad ta rinnal olid nüüd valged, samuti pealaelt hõredamaks jäänud juuksed, kuid Mollyt see ei häirinud. Pärast pikki abieluaastaid, rõõme ja muresid, armastas ta meest sama palju kui alati – kuigi Ted oli pannud jahile nimeks Retire