Modeste Mignon

HonorГ© de Balzac

Ühele poolatarile. Orjastatud maa tütar, ingel armastuse poolest, deemon fantaasia poolest, laps usu poolest, vanake kogemuste poolest, mees mõistuse poolest, naine südame poolest, hiiglane lootuste poolest, ema kannatuste poolest ja poeet unelmate poolest – sulle, kes sa pealegi oled Ilu ise, pühendan selle teose, kus su armastus ja fantaasia, su usk, su kogemused, su kannatused, su lootused ja su unelmad on otsekui lõimed, millest valmistatud kude pole siiski nii hiilgav kui su hinges peituv poeesia, mille sära, elustades su nägu, on sind imetlevale inimesele seesama, mis teadlasele on kadunud keele kirjamärgid. De Balzac.

HONORÉ DE BALZAC

Modeste Mignon

Гњhele poolatarile.

Orjastatud maa tütar, ingel armastuse poolest, deemon fantaasia poolest, laps usu poolest, vanake kogemuste poolest, mees mõistuse poolest, naine südame poolest, hiiglane lootuste poolest, ema kannatuste poolest ja poeet unelmate poolest – sulle, kes sa pealegi oled Ilu ise, pühendan selle teose, kus su armastus ja fantaasia, su usk, su kogemused, su kannatused, su lootused ja su unelmad on otsekui lõimed, millest valmistatud kude pole siiski nii hiilgav kui su hinges peituv poeesia, mille sära, elustades su nägu, on sind imetlevale inimesele seesama, mis teadlasele on kadunud keele kirjamärgid.

В В В В De Balzac.

Oktoobri algul aastal 1829 oli notar Simon Babylas Latournelle teel Havre’ist Ingouville’i; ta kõndis oma poja käevangus ja teda saatis ta naine, kelle kõrval, otsekui paaž, käis notari vanem kirjutaja, väike küürakas mehike, keda kutsuti Jean Butschaks. Kui need neli isikut, kellest vähemalt kaks igal õhtul sedasama teekonda sooritasid, jõudsid järjekordse käänakuni, mille poolest see mäeveerul looklev ja Itaalia jalgrada meenutav tee oli nii rikas, vaatas notar hoolega ringi, kas ehk mõnelt ees- või tagapool asuvalt terrassilt keegi teda ei kuula, ja ütles siis ettevaatusest summutatud häälel oma pojale:

«Exupère, püüa osavasti sooritada see väike manööver, mille ma sulle nüüd ära seletan, ja ära taha tema mõtet teada saada; kui sa aga seda iseenesest taipad, siis käsin sind selle heita Stüksi, mis igas notaris ja igas inimeses, kes valmistub astuma magistratuuri, peab olema selleks, et heita sinna ligimese saladused. Kõigepealt kinnitad sa muidugi oma lugupidamist, ustavust ja austust proua ja preili Mignonile, härra ja proua Dumay’le ja härra Gobenheimile, kui ta Šalees [šveitsi talumaja stiilis ehitatud villa] on; kui siis jälle kõik on vaikseks jäänud, viib härra Dumay sinu teistest veidi eemale ühte nurka; sealt võid sa kogu aeg, mil ta sinuga kõneleb, uudishimulikult silmitseda preili Modeste’i (ma luban sulle seda). Mu auväärt sõber palub sind siis toast lahkuda, jalutama minna ja umbes tund aega hiljem, kella üheksa paiku, näiliselt suure kiiruga tagasi tulla; püüa teeselda lõõtsutamist ja sosista härra Dumay’le kõrva sisse, kuid tingimata nii, et preili Modeste seda kuuleks: «Noormees on siin!»»

Järgmisel hommikul pidi Exupère siirduma Pariisi, et asuda seal õigusteadust õppima. See varstine ärasõit oligi põhjuseks, miks Latournelle oli otsustanud soovitada oma sõbrale Dumay’le, et see kasutaks tema poega kaasabilisena tähtsas salanõus, mida võis oletada ülaltoodud kõneluse põhjal.

«Kas preili Modeste’i siis kahtlustatakse armuintriigis?» küsis Butscha arglikult oma patrooni abikaasalt.

«Tasa, Butscha!» vastas proua Latournelle ja võttis nüüd oma mehel käe alt kinni.

Proua Latournelle, kelle isa on esimese asime kohtu sekretär, leiab, et sündimise poolest on tal õigus end pidada põlvnevaks auväärsest kohtutegelaste perekonnast. Juba see pretensioon näitab, miks too veidi liiga purpurpunase näoga naine püüab esineda niisama majesteetlikult nagu too aulik kohus, kelle otsuseid ta isa kirja paneb. Ta nuuskab tubakat, kuid hoiab oma keha sirge nagu vaia ja püüab esineda tähtsa naisena, kuid sarnaneb seejuures täi