Гњheksa elu

Sharon Sala

Öeldakse, et kassidel on üheksa elu. Õnneks on Cat Dupree’l veel seitse alles. Pearahakütt Cat Dupree pääses esimest korda üle noatera surmast kolmeteistaastaselt. Nüüd juhtus see teist korda, tulemuseks orvupõli ja arm. Cati kättemaksuiha vaigistaks vaid selle mõrvari leidmine, kes, arvates et ta on surnud, tappis tema silme all isa. Iga töö, mille Dupree ette võtab, on võimalus tungida kriminaalsesse maailma, kus peidab end tema elu hävitanud tätoveeringutega mees. Järjekordset ülesannet täites loodab Cat mõrvari tabada karmis Mehhiko kõrbes, kus ükski seadus teda ei sega. Tema kolleeg Wilson McKay on sama töö peal ja Cati jälitamine on kiireim võimalus otsitavani jõuda. McKay tahab jagada vahendeid ja tasu, eriti kui selleks on võimalus lähemalt tundma õppida naist, kes on peidus üksildase naise karmi kesta all. Elu on Catile õpetanud, et kindlaim viis jalgadele maanduda on töötada üksi, kuid Wilson on mees, kes võib seda arvamust muuta – kui nad just töö pärast ei konkureeri ega ole valmis teineteist tapma.

Sharon Sala

Гњheksa elu

Bobby’le

Sa õpetasid mulle, kuidas elust kõige enam rõõmu tunda.

NГјГјd pean Гµppima elama nГµnda sinuta.

Гњks

Texase osariigis Dallases oli kätte jõudnud detsember.

Cat Dupree ei sallinud talve ega sellega kaasnevat. Ilm takistas jälitustegevust, kuid see oli pearahaküti elu lahutamatu osa. See aastaaeg muutis tema koorma raskemaks ja tuletas meelde kõike seda, millest ta ilma oli jäänud.

Ta oli kuueaastane, kui läks koos emaga toidupoodi ja neile sõitis otsa veoauto, mille roolis oli purjus juht. Ema hukkus silmapilkselt ja Cat pidi palju päevi haiglas veetma. Ta sai haiglast välja pärast ema matuseid ja nad pidid nüüd isaga kahekesi hakkama saama.

Ajapikku ta kohanes ning nad kasvasid isaga kokku. Pisut enne tüdruku kolmeteistkümnendat sünnipäeva ja paar päeva enne, kui nad plaanisid isaga puhkusereisile sõita, tungis nende majja tätoveeritud näoga mees, kes pussitas isa ja lõikas tüdrukul kõri läbi, nii et ta ei saanud isa suremist pealt vaadates appi hüüda.

Pärast seda viis Texase sotsiaalhoolekanne Catherine Dupree kasvatamise lõpule ja just sel ajal sai ta hüüdnime Cat.

Nende pikkade aastate jooksul oli ta unistanud pearahaküti ametist. Kuidas muidu leida oma isa tapjat, kui mitte tema maailmas tegutsedes? 18aastaselt pääses ta hoolekandest ja kaks kuud hiljem asus ta tööle kautsjoniandja Art Balli juures.

Artile meeldis tumedapäine pikajalgne teismeline ja ta võttis neiu tööle asjaajajaks, kuigi tegelikult polnud tal abijõudu vaja. Ent hiljem tunnistas ta, et see oli tema parim otsus. 21aastaseks saades oli Catil karates must vöö, tal oli relvaluba ja läbitud mitmed jälitustegevusalased koolitused ning ta oli kodus kautsjoni vastu vabastatud, kuid kohtusse ilmumata jäänud isikute kinninabimises.

Tollal hakkas ta, lootuses tabada oma isa mõrvar, koguma ülesvõtteid näotätoveeringutega isikutest. Sellest ajast saadik oli ta meest otsinud ja paistis kummaline, et niivõrd silmatorkavate eritunnustega meest on nõnda raske leida. Oleks võinud arvata, et maakaardisarnase näoga mees jääb kohe silma.

Iga kord, kui ta mõnd jooksikut püüdma läks, käskis Art tal ettevaatlik olla. Ta tuletas oma alluvale meelde, et tollel pole enam järel üheksat elu nagu ümber nende kontori luusivatel kassidel, sest kaks elu oli ta juba ära kasutanud.

Järgnevad aastad ja külmavereline pühendumine lõid talle vinge kadestamisväärse maine. Asjaolu, et ta oli pikk ja paljude meeste arvates väga ilus, ei läinud talle korda. Ta sai varakult täiskasvanuks ning tal olid kähe hääl ja halvad kombed. Tal olid nägusad rinnad, kuid see ei tähendanud talle midagi, aga need ajasid jälitatavaid mehi kenasti segadusse. Kui ta esimese hoobi andis, oli nende tähelepanu tavaliselt suunatud muule.

Ta arvas, et sama lugu on ka seekordse põgeniku Nelson Brownleega. Pärast mõningat ringivaatamist