RALPHIE NAISED
Christine Rimmer
Ralphie Styles oskas naistega käituda – paljude naistega.
Kantrilauljast baaripidajaks hakanud Phoebe Jacks oleks pidanud teadma – ta oli Ralphie’ga abielus olnud, enne kui mees tema parima sõbranna juurde läks. Ja siis teise hea sõbranna juurde. Kuid Ralphie peale lihtsalt ei saa pikalt vihastada.
Või saab? Kui mees kahtlases otsasõidus ja põgenemises hukkub, saab rasedast naisest nr 4 äkki lesk ja kahtlusalune. Nüüd sõltub Ralphie parimast sõbrast, eradetektiiv Rio Navarrost ja Phoebest, kas vana südametemurdja tapja kohtu ette tuuakse. Kuid Ralphie polnud maininud, et tema sõber Rio on nii kütkestav – või, et ta võiks olla see usaldatav mees, kes Ralphie kunagi polnud…
Christine Rimmer
Ralphie naised
Tänusõnad
See raamat oli minu jaoks algusest lõpuni seiklus. Paljud inimesed ulatasid sel teel oma abistava käe.
Tänan oma vennanaist Millie Strattonit ja nõbu Lily Dunningit Prairie Lady Music Halli lugude jagamise eest. Need, kes on piisavalt õnnelikud, et mäletada Prairie Ladyt, näevad tema kaja Prairie Queenis. Tänan Susan Malleryt lõputu toetuse ja julgustamise eest. Tänan oma süžeerühma, ma poleks ilma teieta hakkama saanud. Ja tänan Susan Crosbyt, kes luges esmast käsikirja ja tegi ettepaneku mõnedeks headeks parandusteks – sa oled parim.
Olen lõputult tänulik kapten Jeffrey Beckerile Oklahoma politseist ja Maggie Price’ile, kes andsid infot Oklahoma politsei ja Oklahoma City õiguskaitse kohta. Tänan Darlene Grahamit viimase hetke meditsiinilise nõustamise eest. Ja Leslie Crosbyt abi eest minu mõnevõrra roostes hispaania keele juures. Kõik vead ja möödalaskmised seoses meditsiini ja menetlemisega on täiesti minu isiklikud.
Proloog
Pea meeles. Kui sellel on rehvid vГµi munad, tuleb sul sellega sekeldusi.
    – Goddess Jacks, Preeriakuninganna elujuhend
Veidi pärast nelja hommikul viieteistkümnendal aprillil lebas Ralphie Styles käed-jalad laiali keset Oklahoma City tänavat, nägu ülespoole, uimase ja verisena. See oli just pärast seda, kui üleslöödud punane väikebuss temast üle veerenud ja ära sõitnud oli.
Mees kuulis oigamist ning taipas hetk hiljem, et see hääl tuli tema enda suust. Ta vahtis öisesse taevasse ja püüdis jalgu liigutada. Mitte midagi.
Ta proovis käsivarsi: ei õnnestunud. Käsi. Ei. Mitte paganama sõrmegi…
Midagi ei juhtunud. Ei mingit vastust erinevatelt jäsemetelt. Juhtimistorn tegutses omapead.
Hea uudis oli, et ta ei tundnud vähimatki valu.
Või ehk oli see halb uudis…
Mees kuulatas. Ta kuulis lähedal vett tilkumas ning kaugemal vaibuvat sireeni – see ei tulnud tema poole.
Ta tundis asfaldi lГµhna ning enda vere maitset suus.
Darla, mõtles mees, kui veri tema suus segunes rabava teadmisega reetmisest, tekitades roostes raua maitse. Mees mäletas. Kõike. Iga päeva, iga tundi, iga hetke, mille ta naisega veetnud oli: Darla Jo Snideriga, kes nüüd oli Darla Jo Styles.
Ralphie oli oma viiekümne kaheksa eluaasta kestel paljusid naisi tundnud. Neid tundnud ja armastanud. See oli tema suurim loomulik anne: armastada naist ja armastada teda hästi. Kui Ralphie naist armastas, tegi ta seda jäägitult. Kui Ralphie naist armastas, oli naine ainus – vähemalt mõneks ajaks. Ja kui see aeg läbi sai, noh, siis armastas ta naist edasi. Lihtsalt teistmoodi.
Siiski, Darla… Darla oli… eriline. Ei. Mitte seda. Nad kõik olid erilised, iga naine, keda ta armastanud oli. Aga Darla? Darla suhtes oli Ralphie kindel olnud, et oli lõpuks leidnud tema – leidnud naise, keda ta alati otsinud oli, naise, keda oma ülejäänud elu hoida, naise, kellest ta iial ei lahku.
Tilluke naeratus valgus mehe suust järele jäänud rebenenud ribadele. Tal oli Darla suhtes õigus olnud. Jah, tõesti oli. Kuid kõigele vaatamata armastas mees teda endiselt. Ta ei saanud sinna midagi parata. Ja kuna tema ülejäänud elu hakkas tunduma lühem, kui ta oodanud oli, oli üsna paganama tõenäoline, et