Topeltpilt

Fiona Brand

Sügaval Rina meeltesopis on peidus väärtuslik saladus… Selline, mille nimel Chavezi pere on valmis koguni tapma. Peaaegu kakskümmend aastat tagasi jäi Rina Morell pärast autoõnnetust pimedaks. Suutmata leppida…

Fiona Brand

DOUBLE VISION

2007

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

Toimetanud TГµnu Ehasalu

Korrektor Inna Viires

В© 2007 by Fiona Walker

Trükiväljaanne © 2008 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN

Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2017 Kirjastus ERSEN

Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

Raamatu nr 10060

ISBN 978-9949-84-277-3

Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

Aitäh Jenny Haddonile, endisele pangandusametnikule, tema hindamatute nõuannete ja meeliköitva pilguheidu eest rahvusvahelise panganduse maailma; Eileen Wilksile, kes selgitas mulle, kuidas käib Texases juhilubade taotlemine; ning Claire Russellile Kerikeri meditsiinikeskusest, kes oli suureks abiks meditsiinilise poole pealt. Suur tänu ka Miranda Stecykile MIRA Booksist toimetamisnõu ja näpunäidete ning ka mõningate hiilgavate ideede eest, mis selle loo tõeliselt särama panid. Mu daamid, te olete asendamatud!

Robynile ja Donile ning Keithile ja Daphnele, kes sütitasid minus kirjanikukutsumuse. Aitäh teile aastatepikkuse toetuse, sõpruse, õpetuste ja nõuannete eest, tee ja ühiste lõunasöökide ning imeliste nädalavahetuste eest Kara kirjakunstikoolis.

I OSA

Proloog

Detsember 1944, LГјbeck, Saksamaa

Rooste- ja soolaplekiline terasest kraananool kiikus „Nordika” külmunud tekkide kohal. Raske kast, mille küljel olid šabloonkirjas haakrist ja number, rippus konksu küljes, tõmmates igivanad terastrossid viimseni pingule, kui jäine põhjatuul veelgi jõudu kogus.

Vastutuult silmi kissitades jälgis Erich Reinhardt, kaubalaeva kapten, kuidas kast seejärel trümmi langetati. Lasti pealelaadimine sellise ilmaga oli puhas rumalus; mereleminek võrdus laushullumeelsusega, aga viimasel ajal kannatas hullumeelsuse all kogu Saksamaa. Ida poolt rõhusid piirile venelased. Läänest tungisid peale Briti ja Ameerika väed. Polnud kütet, polnud toitu; kapteni pere oli näljas ja nad kõik elasid hirmus, et Briti ja Ameerika pommitajad teevad neile magamise ajal lõpu peale. Reinhardt oli juba kuid uskunud, et sureb just sel viisil, või siis tabab teda merel mõni torpeedo. See olnuks ehk paremgi, kui saada kuul pähe külmasilmselt SS-laselt.

„Kaua veel?”

Tema laeva kaaperdanud SS-ohvitseri küsimus oli napp, aga ei varjanud siiski mehe aktsenti. Võib-olla Bremenist, äärmisel juhul Hamburgist, otse sadamakai äärest. Himmleril oli nähtavasti kitsas käes, kui ta selliseid vastu võttis, aga Reinhardt pidi ikkagi ette vaatama. Oberleitnant Dengler võis küll olla töölisklassi juurtega, aga ta tundis laevu ja oli „Nordika” otsekui mängeldes endale allutanud. „Viisteist minutit, võib-olla ka paar tundi, kui ilm veel viletsamaks kisub.”

Ja Reinhardt oli kindel, et ilm halveneb veelgi. Tormi front oli juba terve päeva randa räsinud; enne koitu oli oodata kümnepalliseid iile. Reinhardt vaatas, kuidas veel üks kast trümmi lasti. Eredad laternad valgustasid palavikulist askeldamist trümmis ja sadamakail, kui viimane veoauto tühjaks laaditi – vaatepilt oli tugevaks kontrastiks pimendatud linnale ja rannajoonele. Isegi kanaliäärsed navigeerimistuled olid välja lülitatud.