Kus peitub tГµde

Christiane Heggan

Muuseumikuraator Grace McKenzie on jahmunud, kui saab teada, et ta kunagine kihlatu Steven Hatfield on mõrvatud. Testamendiga on Steven talle pärandanud kunstigalerii New Hope´is Pennsylvanias. Oletades, et Grace pärandusest loobuda kavatseb, on Steven lisanud palve, et naine veedaks nädala galeriis, enne sellest lõplikku loobumist. Kohusetundest mehe vastu, keda ta kunagi armastas, nõustub Grace nädalaks New Hope´i sõitma…

Christiane Heggan

Where Truth Lies

2006

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

Toimetanud Virve Pillau

Korrektor Inna Viires

В© 2006 by Christiane Heggan

Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus Ersen

Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus Ersen

Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2017 Kirjastus Ersen

Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

Raamatu nr 10010

ISBN 978-9949-20-366-6

Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

Gerdile ja Mariale, tänuks nende sooja ja imelise külalislahkuse eest.

Anne’ile ja Jerryle, tänuks selle eest, et nad veensid meid enesega koos Austriasse minema.

Ja Bobile, kes teeb igast puhkusereisist tГµelise seikluse.

Proloog

Pleasanti neem Pennsylvanias

13. juuni 1986

„Mida sa sellega öelda tahad – ta on surnud?”

Kaks noort meest seisid pimeda öötaeva all. Nad olid veidike üle kahekümne, tugevad ja jässakad sellid. Mees, kes rääkis, oli ehk paar sentimeetrit lühem kui teine. Mõlemad olid pidutsenud ja kuigi mõlemad olid rohkem joonud kui oleksid pidanud, kainenesid nad nüüd väga kiiresti.

„Ma ei tea, mis juhtus.” Teise hääl värises ja ta tõmbas käega läbi juuste. „Tal polnud midagi häda, aga siis ta korraga enam ei hinganud.”

„Ära jama! Sina seksisid temaga, kurat võtaks! Sina pead teadma, mis juhtus.” Lühem mees heitis kiireid hirmunud pilke auto poole, aga ei lähenenud sellele. „Mida sa temaga tegid?”

„Mitte midagi! Ma lõin teda paar korda, kui ta mind taguma hakkas, aga ma ei löönud kõvasti, ainult selleks, et ta oleks vakka ja…” Ta tõmbas kähinal hinge. „Ta lõi pea vastu auto ust.”

„Jeesus Kristus!”

„Ma vannun, et ma ei tahtnud teda tappa!”

„Ehk ta ei olegi surnud.” Lõpuks julguse kokku võtnud, astus lühem mees tee kõrvale pargitud vana Chevy Impala poole ja piilus autosse. Nähes tagaistmel elutut keha, üks käsivars rippu, ta neelatas ja püüdis iiveldust maha suruda. Ta avas auto ukse.

„Mida sa teed?”

„Kontrollin, kas ta on surnud.” Mees kummardus ja surus kaks sõrme tüdruku kaelale ning ootas, et tunneks pulssi.

„Noh?”

„Surnud. Ja meie oleme omadega perses.” Ta istus maha ja võttis pea käte vahele. „Ma ütlesin sulle, et see pole hea mõte, aga sina ei kuulanud.”

„No kuule nüüd. Sa ei öelnud midagi, kui asi lahti läks. Sa ootasid oma korda ja tahtsid teda just samamoodi keppida nagu mina.”

„Pea lõuad!”

„See oli just nii. Sina oled samamoodi perses kui mina.”

„Aga sina tapsid ta!”

„Ja see olid sina, kes ta autosse surus.”

„Mind ajab öökima.” Lühem mees põimis käed ümber keskkoha ja kõigutas end edasi-tagasi. „Mida me nüüd teeme?” ägas ta.

„Kõige tähtsam kõigepealt.”

„Ja mis see peaks olema?”

„Laibast tuleb lahti saada.”

Maas istuv mees vaatas üles. „Kuidas?”

„Jõkke.”

„Hull oled või? Sealt hakkab politsei kõigepealt otsima. Ja kui nad laiba leiavad, on neil kü