Mehejaht
Jennifer Crusie
Eesmärk: leida mees,kes oleks rikas, nägus ja edukasKate Svenson on võluv ja taibukas ärinaine, kuid ometigi õnnetu. Pärast kolme nurjunud kihlust mõistab ta, et on aeg koostada PLAAN… läbimõeldud, üksikasjalik tegevuskava, millel on üksainus eesmärk: leida see ÕIGE.Cabinsi puhkekeskus kubiseb sobivatest poissmeestest, kõik rikkad, silmapaistvad ja auahned – täpipealt Kate’i tüübid. Ja nad sumisevad tema ümber nagu kärbsed… vähemasti nii paistab olukord Jake Templetonile…
Jennifer Crusie
Manhunting
1993
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud Ester Saaret
Korrektor Inna Viires
В© 1993 by Jennifer Crusie
Trükiväljaanne © 2008 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2017 Kirjastus ERSEN
Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.
Raamatu nr 10043
ISBN 978-9949-84-292-6
Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Kallis lugeja!
Viisteist aastat tagasi otsustasin kirjutada armastusromaani. Olin siis kaheteistkümneaastane. Olgu, ma olin nelikümmend üks, aga oma südames olin endiselt noor. Ja ma teadsin, mida armastusromaan endast kujutab – see on lugu ühe suurlinna firma kõrgel kohal töötavast uskumatult kaunist umbes kahekümnendates aastates naisest, kes kohtab uskumatult nägusat umbes kolmekümnendates aastates juhtivtöötajat ning nad aasivad üksteise kallal, siis ootab neid ees kuum seks ja seejärel Suur Lahkuminek, viimaks aga lepivad nad ära ja elavad õnnelikult veel tänapäevalgi... Minu arusaamine romantilisest kirjandusest polnud tegelikult kuigi selge. Tegelikult oli see lausa puudulik. See muidugi ei peatanud mind. Ma kirjutasin tuhandeid sõnu kahekümnendates kaunitarist ja tema kolmekümnendates austajast, kuni ühel päeval turgatas mulle pähe, et nende seltsis ma juba lõunat ei söö.
Hmm.
Seega heitsin käsikirja kõrvale ja alustasin uut. See jutustas kolmekümnendate keskpaigas olevast naisest (ta oli muidugi ilus – sellest klišeest vabanesin ma alles järgmises raamatus), kelle bioloogiline kell tiksus meeleheitlikult ning kes oli tüdinud ootamast seda Härra Õiget ja otsustas koostada plaani. Plaan oli väga asjalik ja sisaldas üksikasjalikku nimekirja omadustest, mis tema tulevasel abikaasal olema pidid. Siis läks naine puhkekeskusse, kus oli arvukalt sedasorti sihtmärke, kuid just siis hakkasid asjad viltu vedama. Ma ei tea, kuidas on lood teiega, aga minu plaanid kisuvad alati kiiva – mul on küll alati varuplaanid, aga needki luhtuvad. Naise suurim möödalask oli hotelli töömees, kes oli tema unistustemehe täpne vastand ning naine polnud ka just mehe unistustetüdruk ja nii need asjad läksid. Ma panin oma teosele nimeks „Keeping Kate” ning saatsin selle Harlequin Booksi kirjastusse. Mu raamat osteti ära ja anti 1993. aastal välja pealkirja all „Mehejaht”.
„Mehejaht” on mu esimene romaan ja ma lihtsalt armastan seda. See kubiseb vigadest, selles on mõningaid prohmakaid ja tõenäoliselt ka üleliigseid kirjeldusi, mida püüdsin küll välja rookida – kuid see kõik ei lähe mulle korda. Ma armastan seda raamatut. Järvestseenid on minu meelest endiselt rabavad ja kohtingud, noh, nende osas sattusin pisut hoogu, eriti tolle kartulipudru-kohtingu juures – see on tõeliselt lahe veel ka viieteistkümne aasta järel. (Muidugi ei ole ma tagasihoidlik – mis mõte sel