Назад к книге «Viimased jõulud» [Heather Graham]

Viimased joulud

Heather Graham

On jõululaupäev, kuid miski pole rahulik ega helge New Englandi halvavas tormis langeb O’Boyle’ide kodu saagiks põgenenud toorele mõrvaripaarile, kes meeleheitlikult pelgupaika otsib. Skyler O’Boyle on veendunud, et ainus viis öö üle elada on mängida hulljulget psühholoogilist mängu, mis uinutaks kurjategijate valvsuse. Hirmutatud kahest Smith & Wessoni püstolist, peab ta palvetama, et ülejäänud osa tema perekonnast kaasa mängiks ja neile aega võidaks. Üks tema pääsemislootusi seisneb meeste teadmatuses, et tema tütrel Katil on õnnestunud välja lumetormi põgeneda. Kuid kuna tuul ja lumi jätkavad hullunud nõiamoorina raevutsemist, tundub tema lootus, et Kat abi leiaks, küll purunevat. Kui Kat poolkülmunud ja oimetu kolmanda kurjategija otsa komistab, süveneb tema vapustus, sest ta tunneb Craig Devoni silmapilk ära. Mida teeb tema kunagine elu armastus jälle linnas – ja niisuguses seltskonnas?

Kirjastus ERSEN

Viimased jГµulud, Heather Graham

Sügava armastuse ja parimate soovidega kõigile neile suurepärastele inimestele, kes on aasta läbi otsekui jõulukingitused: Aaron Priest, Lucy Childs, Adam Wilson, Dianne Moggy, Margaret Marbury, Loriana Sacilotto, Donna Hayes, Graig Swinwood, Alex Osuszek, K. O., Marleah, kõik see PR- ja kunstirahvas ning eriti lummav naine, kes oskab ka loitsida – Leslie Wainger

Proloog

“Aga… täna on jõululaupäev!”

Vana mees, nõrk ja peaaegu luukerena kõhn, vahtis neid jahmunult. Tema hääl värises ja ta tundus vabisevat otsekui habras leht tuules.

“Sul on õigus. Täna on jõululaupäev ja sina ei peaks siin olema,” ütles Scooter.

Craig tundis, et ei suuda rääkida. Seda poleks tohtinud juhtuda. Siin poleks tohtinud kedagi olla. Kui ta oli end Scooter Blane’i külge haakinud, polnud too mees kaugeltki tundmatu. Tema ja ta partner Quintin Lark olid oma äärmiselt tulusate röövimistega mingis allmaailma kihis kangelasteks saamas. Kuid kellelegi polnud kunagi viga tehtud. Mitte kunagi.

Aga nad rГјndasid ainult kohti, mis olid tГјhjad.

Nagu pidanuks olema ka see koht, kus nad täna olid.

Kuigi oli liikunud kuuldusi, et see paar võib olla halastamatu, kui tahab. Aga kuuldused olid ainult kuuldused. Kelmid vajasid neid, pugesid nahast välja, et neid tekitada, sest nad elasid ja surid nende nimel.

Tapsid nende nimel?

Kuid tegelikult räägiti, et see paar on vilunud nii sisse kui ka välja lipsama. Ründama kiiresti ja kaduma.

Niipalju kui Craig teadis, ei olnud nad kunagi kellelegi viga teinud ning tänu hoolikale planeerimisele ei olnud ühelgi oma röövretkel sattunud peale kellelegi, kes veel töötas.

Kui ta nendega kampa heitis, oli ta avastanud, et Scooter on hirmuäratavalt nutikas elektroonikas. Kui nad täna saabusid, oli Scooter seda demonstreerinud, muukides mõne sekundiga lahti häirekoodi ning avades ukseluku, otsekui oleks nähtamatu võõrustaja neid sisse palunud.

Ja nüüd…

NГјГјd avastas ta, et Scooter on samasugune asjatundja tulirelvade alal.

Nagu näiteks see spetsiaalne Smith & Wesson 48, mille ta äkki välja tõmbas.

“Aga ma olen siin. Ja ma ei lase teil oma varandust hävitada,” ütles vanamees, hoolimata relvast Scooteri käes.

Craig oli üsna kindel, et kaheksakümnendais eluaastais mehe nimi peab olema Hudson. Orus asuva väikse poe sildil seisis: Hudson & Poeg, kujutav kunst, antiik, meened ja juveelitooted.

Antiigi- ja juveelitoodete järele nad olidki tulnud. Scooter ja Quintin olid saanud kurikuulsaks kogu kirdepiirkonnas, tehes tühjaks terve rea juveeli- ja antiigipoode. Nad valisid välja pereärid – tüübi, mida kaubanduskeskustes ei leidu. Sellistes väikelinnades, kus suurimad kuriteod kaldusid olema kiiruse ületamine või grafiti. Nad ründasid, siis kadusid, ja kindlustusagentuurid pidid maksma. Kergelt sisse, kergelt välja, ja keegi ei saanud kannatada, välja arvatud rahakott.

Craig ei olnud kunagi kuulnud, et Scooter vГµi Quintin oleks relva kasutanud.

Ku