Mitte keegi peale sinu
Jennifer Crusie
Nina Askew jaoks tähendab neljakümneseks saamine vabadust – eksabikaasast, nende igavast eeslinnamajast – ja võimalust keskenduda sellele, mida ta tahab oma elus muuta. Ta tahab midagi, mida tema abikaasa oli talle alati keelanud – kutsikat. Ühte elavat, jumaldatavat kutsikat. Selle asemel saab ta… Fredi.
Keskealine, ülekaaluline, veidi haisev ja ilmselgelt depressiivne Fred on elavusest valgusaastate kaugusel. Aga ta viib Nina kokku Alex Moore’iga, suurepärase temast kümnendi jagu noorema naabriga.
Alex on täiuslik: seksikas, terve mõistusega ja naise üllatuseks vallaline kiirabiosakonna arst, aga nende vanusevahe veenab Ninat, et keegi teine sobiks talle paremini kui Alex. Ent iga hõbejuukselise mehega kohtamine paneb teda aina enam mõtlema, et noor ja koeri armastav arst on just see, keda ta vajab!
Jennifer Crusie
Mitte keegi peale sinu
Kallis lugeja!
See siin on Fredi Raamat.
1995. aastal, kui ma andsin selle käsikirja oma toimetajale, oli raamatu pealkiri “Oluline on omada Fredi”, aga toimetaja laitis selle maha, nii et kui raamat 1996. aastal ilmus, oli pealkirjaks “Mitte keegi peale sinu”. See ei muutnud midagi. Inimesed võisid öelda: “Teate, milline Teie raamatutest mulle kõige rohkem meeldib? See… mis ta pealkiri oligi? Teate küll, Fredi raamat.” Või: “Minu lemmik Teie raamatute hulgast on see Frediga. “Mitte keegi peale Fredi”? Ei, see oli kuidagi teisiti. Teate küll.”
Ma tean. Fredi Raamat.
Isegi arvustajad mõtlesid samuti. Library Journal kirjutas: “Ebaharilik paar (mees on 30 ja naine 40) ja tõeliselt isikupärane koer muudavad selle aasta lõbusaimaks ja seksikaimaks armastusromaaniks.” Nad nimetasid seda ka 1996. aasta üheks parimaks raamatuks, aga kuna nad rääkisid rohkem koera kui inimeste isikupärast, oli selge, et raamatu keskmeks on koer.
See on Fredi Raamat.
Fredi tegelaskuju ei ole inspireeritud mingist kindlast koerast, sest Fredis on palju kõikidest koertest. Küpsiseid näppav ja jalutamisest hoiduv supermagaja Fred võiks võtta koerte olümpial kõik tasapinnaharjutuste kuldmedalid, nii et pole imestada, et ta jätab tagaplaanile oma perenaise Nina, alumise korruse kuti Alexi, rääkimata Nina parimast sõbrast Charityst ja Alexi vennast Maxist. Raamatus on palju suurepäraseid tegelaskujusid, mõned neist minu lemmikud läbi aegade, aga lõpuks ei suuda keegi neist siiski Frediga võistelda.
Jah, see on Fredi Raamat.
Tere tulemast Fredi maailma! See on koht, kus bassetid lendavad (või vähemalt hüppavad aknast välja), Oreo küpsised ei saa kunagi otsa ja tõeline armastus võidab kõik, isegi kümneaastase vanusevahe.
Fred poleks saanud seda kuidagi teisiti.
Ma loodan, et Fredi Raamat meeldib teile.
Jenny Crusie
Meg Ruleyle,
Fredi ristiemale ja minu partnerile kuritöös ja kir-jan-duses
Tunnustus
Minu siiras tänu Laurie Grantile tema teadmiste eest kiirabiosakonna tööst
1.В peatГјkk
Viimane, mida Nina Askew vajas, oli Fred.
„Ma tahan kutsikat,” ütles ta Riverbendi loomade varjupaiga täkkeid täis metall-leti taga seisvale pruunis vormis naisele. „Sellist krapsakat.”
„Krapsakat.” Naine ohkas. „Muidugi. Leiame krapsaka.” Ta viitas peaga halli metallukse poole teises leti otsas. „Siitkaudu, üks aste allapoole.”
„Hästi.” Nina lükkas oma lühikesed tumedad lokid kõrva taha, haaras käekoti ja läks edasi, olles otsustanud endale välja valida kõige elavama neljajalgse sünnipäevakingituse. Mis siis, et eile oli olnud tema neljakümnes sünnipäev. Naisterahva jaoks on nelikümmend hea iga. See tähendab vabadust. Nina jaoks vabadust oma üliambitsioonikast endisest abikaasast ja nende ülemakstud eeslinnalossist, mis sai lõpuks pärast aastast lahtiste uste põrgut müüdud. See oli hea: nüüd oli ta sellest neetud majast pääsenud.
Ja nüüd oli ta nelikümmend. Hästi, ta rõõmustas selle üle. Lisaks kõigele oli see põhjuseks, et endale