Ilusate asjade pГјha

Гњlo Mattheus

Ülo Mattheus (sünd. 1956) on mõtleja, kelle varasematele romaanidele Kuma (1989) ja Läheb ega peatu (1996) on ette heidetud liigset keerukust. Siinne kogumik näitab, et ta võib end ka lugejasõbralikumalt väljendada. Enamik kogumikku koondatud artiklitest on ilmunud viimastel aastatel Delfis ja nende teemade spekter ulatub seinast seina, elu mõttest poliitika roosamulliliste telgitagusteni. Raamatusse on lisatud ka varem ilmumata tekste.
Ühes India kloostris astus mõned aastad tagasi ta juurde kirsipunases rüüs buda munk ja küsis ilma sissejuhatuseta: Kas sa oled õnnelik? See oli nii ootamatu, nii segadusse ajav, et selle küsimuse üle on Mattheus mõtisklenud siiani. Võib-olla annab see võtme ka tema vägagi eripalgeliste kirjutiste mõistmiseks

I OSA

Aja pilgu ees

ЕљrД«vatsa, olemise keerukus ja lihtsus

Dalai-laama on öelnud, et inimese elu tõeline mõte on teha head. Sellekohase bänneri, mis trükitud kas paberile või kangale, võib osta igast maailma nurgast, kus asub tiibetlasi. Mina ostsin selle Indiast MacLeodganjist, sealt, kus dalai-laama praegu elab. Tema mõttekäik eesti keelde ümber panduna kõlab umbes nii: „Me oleme sellel planeedil vaid külalised. Me viibime siin kõige rohkem üheksakümmend kuni sada aastat. Selle aja jooksul, kasutades meile antud elu, peaksime püüdma teha midagi head, midagi kasulikku. Kui sa pühendud teiste inimeste õnnele, siis leiad sa tõelise eesmärgi, elu tõelise mõtte.”[1 - The true meaning of life: „We are visitors on this planet. We are here for ninety or one hundred years at the very most. During that period, we must try to do something good, something useful, with our lives. If you contribute to other people’s happiness, you will find the true goal, the true meaning of life.” H.H the 14th Dalai Lama.]

Seoses elukohavahetusega seisis elu mõte mul rulli keeratuna nurgas ja tolmus. Nüüd, neid ridu kirjutades, võtsin ma selle ümbrisest välja ja riputasin seinale. Mõte on kirjutatud pruunile paberile, mille üla- ja alaservas on pulk. Ülemise pulga otstesse on seotud nöör, et seda saaks seinale panna, ja alumise küljes on kuldsed tutid, et oleks ilusam. Teksti ümber on joonistatud raam, mille igas nurgas on korrapärane sõlm. See on viide nn lõputuse sõlmele, mis budismis sümboliseerib nii elu ringkäiku kui ka Buddha igikestvat kaastunnet ja tarkust. Sanskriti keeles on sümboli nimi śrīvatsa ja tavaliselt kujutab see rombikujulist sõlmestikku. Śrīvatsa osutab, et olemine ja ümbersündimine pole lineaarne, vaid keeruliselt põimitud protsess, kus kõik lülid on seotud ühte tervikusse.[2 - Śrīvatsaon üks India iidsemaid sümboleid ja nii nagu ka svastika omab laiemalt õnnetoovat tähendust. Jumal Višnu kaelas sümboliseerib see tema sidet armastatud abikaasa Lakšmiga. Śrīvatsa ehib sageli ka Buddha kujusid, kuna Buddhat peetakse Višnu üheksandaks ümbersünniks.]

Vanade õpetuste geniaalsus selgub ikka tagantjärele. Buddha õpetas 2500 aastat tagasi, et kogu olemine on seotud ühte protsessi, kus kõik mõjutavad kõike ja igal teol on tagajärg. Kui Buddha elas, tundus Maa nii suur, nii ääretu, et tervikut suutsid tajuda vaid silmapaistvad visionäärid. Muuhulgas õpetas Buddha, et inimese teadvus koosneb informatsioonist, mis ei hävi, vaid kandub elust elusse edasi. Needsamad mõtted jõuavad pikkamisi ka tänapäeva teadlaste töödesse. Samale järeldusele teadvuses sisalduva informatsiooni püsivusest on jõudnud näiteks rakubioloog Bruce H. Lipton. Ta väidab, et meie bioloogiat ei kontrolli mitte geenid ja DNA, nagu teadlased on seni arvanud, vaid hoopis DNAd kontrollivad väljastpoolt rakku saabuvad signaalid, sealhulgas energeetilised sõnumid, mis võivad sisaldada meie varasemat identiteeti.

„Minu identiteet, minu „mina” eksisteerib keskkonnas olenemata sellest, kas mu keha on siin või ei ole. Teleri analoogiat kasutades: kui mu keha sureb ja tulevikus sünnib uus inimene („bioloogiline teler”), millel on täpselt sama komplekt ident