Moodsate asjade ajalugu

Fredrik Colting

Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.
Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne.). 
Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.

Keha

KULTURISM

Kulturismi juured ulatuvad 1000 aasta tagusesse Indiasse, kus kulturistid valmistasid hantleid kivist ja puust.

Läänemaailmas muutus kulturism populaarseks alles 19. sajandi lõpus, kui seda hakkas tutvustama nüüd moodsa kulturismi isaks peetav sakslane Eugen Sandow. Väidetavalt leiutas ja valmistas tema ka esimesed tööstuslikult toodetud hantlid. Sandow korraldas 14. septembril 1901 Londoni Royal Albert Hallis esimesed kulturistide võistlused. Võistlust nimega “Great Competition” saatis suur edu. Charles Lawes, Arthur Conan Doyle ja mitusada fänni ei pääsenud sisse. Võitjale anti kunstnik Frederick Pomeroy valmistatud Sandow’ pronkskuju. Alates 1977. aastast saab “The Sandow’” nime kandva kuju Mr. Olympia võistluse võitja.

Ajavahemikku 1940–1970 kutsutakse tihti kulturismi kuldajaks. Sel perioodil oli kulturismimaailma üks keskseid kohti Muscle Beach (Musklirand) Santa Monicas Californias.

RINNASUURENDUSED

On kindlalt teada, et rinnaimplantaadid on naiste rindade suurendamiseks kasutuses juba alates 1865. aastast.

Esimene tuntud implantaat valmistati Saksamaal, kus healoomulisest kasvajast Гјhe naise seljal vГµeti rasv ja viidi tema rindadesse. Aastate jooksul on meditsiinis katsetatud erinevate materjalidega, kГµige enam on kasutatud parafiini.

Silikooni kasutasid rinnaimplataadiks esimest korda Jaapani prostituudid pärast Teist maailmasõda. Arvatakse, et klientide meelitamiseks süstisid nad silikooni otse rinda.

Houstoni plastikakirurgid Thomas Cronin ja Frank Gerow töötasid 1961. aastal Dow Corning Corporation’is välja esimesed silikoonist rinnaproteesid ja 1962. aastal sai esimene naine silikoonrinnad. Implantaat kujutas endast silikoonkummist ümbrist, mis oli täidetud paksu veniva silikoongeeliga.

VГ•IMLA

Nagu kulturismilgi ulatuvad jГµusaali juured 1000 aasta tagusesse Indiasse, kus atleedid asutasid esimesed jГµusaalid.

Esimesed moodsa aja jГµusaalid vГµi vГµimlad avati koolide ja kolledЕѕite algatusel. Esimene kolledЕѕivГµimla ehitati 1820. aastal Harvardi Гјlikooli juurde. VГµimla kГјlastamine muutus esmalt populaarseks Saksamaal, kus seda harrastust toetasid Гµpetaja Friedrich Jahn ja 19. sajandil aktiivselt tegutsenud akadeemilised vГµimlemisseltsid.

USA-s kasvas võimlemisseltside liikumise populaarsus oluliselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Võimlejad ehk turnijad ehitasid võimlaid paljudes linnades, nagu näiteks Cincinnatis ja St. Louisis, mille elanikest suur osa oli saksa päritolu. Võimlates käisid nii täiskasvanud kui ka noored.

Hiljem ehitas treenimiseks ja võistlemiseks, aga ka erinevate probleemidega noorte jaoks võimlaid 1851. aastal Bostonis alustanud Noorte Meeste Kristlik Ühing (The Young Men’s Christian Association, YMCA).

PAMELA ANDERSON

Pamela Anderson on rahvusvaheliselt tuntud Kanada päritolu näitleja, modell ja produtsent. 1990. aastatel oli ta läänemaailma seksisümbol.

Osaliselt soome juurtega Pamela Anderson sündis 1. juulil 1967 Kanadas Briti Columbias Ladysmithis. Kuna ta oli esimene laps, kes sündis Kanada riigi sajandal sünnipäeval, siis sai ta kohe tuntuks kui Kanada rahva “saja-aasta-beebi”. Pärast Pamela sündi kolisid vanemad Barry ja Carol Anderson koos tütrega Comoxi linna.

Peale seksisГјmboliks olemise on Pamela olnud “Playboy” kaanetГјdruk ja mГ¤nginud peaosa nГ¤iteks teleseriaalis “RannavalveвЂ