Sõjaväeluure erukolonelleitnant RÄIMO SIIG ja teised Väikelinna kangelased
Rögiwald Pääbo
"Absurdihuumor. Kange irooniatõmmis. Tautoloogia. Terake nostlagiat. Ülevõimendatud kaasaegne kantseliit on läbipõimitud rahvapärimuslike vemmalvärsside ja luiskekrutskitega. Keelekasutuses on teadlikult sõnu, mis on hakanud argielust teenimatult käibelt kaduma või ununema. Ometi on sellised vaarisade varamust pärit keelendid enamgi kui meeldejäävad. Teisalt pakub teos omaltpoolt uusi sõnu ja väljendeid. Kirjaridadel lippab leidlik eesti keel oma hüplike silpide ja põhjatute ivade segadikuga. Igal juhul peaks üllitis virgutama teisipidi mõtlemist ja rikastama eestikeelset huumorimaailma. Tükati võib tekst üheaegselt olla armas ja rõve, pentsik ja muhe. Samas hoidub see ühemõtteliselt roppustest, näidates et nabaaluseid, püksinööbitaguseid ja istmikuesiseid suunanäitamisi saab teha palju krüptilisemalt. Öhösönaga – kalambuur. Isemoodi.
Rögiwald Pääbo
Sõjaväeluure erukolonelleitnant RÄIMO SIIG ja teised Väikelinna kangelased
EESSГ•NA
Head lugemist!
SISSEJUHATUS: VГ„IKELINNA PLOOMIMETS
Ennemuistsel ajal, veel enne, kui Väikelinn oli üldse mingisugusedki asumi mõõtmed omandanud, asus selsamal künkal või ehk paarkümmend sülda vasakul vaid mõnest osmikust koosnev mudakülake. Loomulikult ei nimetanud seda mülgast siis veel keegi Väikelinnaks. Põlisasukad, väisavad korilased või muidu eksinud vandersellid kutsusid toigashüttidest koosnevat kogumit suupäraselt Syxorykieks. Rändureid sattus siiakanti üllatavalt sageli, sest paarikümneliikmeline syxorykielaste kogukond oli tuntud erakordselt külalislahke hõimuna. Võõrastele kaela saadetav kivirahe oli kohati nii hõre, et obaduste ja tabamuste vahel oli mõnikord võimalik isegi päevavalgust näha. Elusalt kätte saadud võõra karja kütid hukati juba pärast kümnepäevast ihunuhtlust. Oli ju üldteada, et paljudes teistes kohtades topiti kutsumata külalistel kõrvad kive täis ja tambiti seejärel lihtsalt tiigimutta. Ilma pikema jututa. Ent sõbralik tervitus, mahe kivirahe või turgutav leige sõõm poolselgest laukaveest polnud peamised põhjused, miks Syxorykiest kujunes nii rändkarjade kui ka üksikhuntide seas menukas peatuspaik.
Ürgkuurordiks kujunes Syxorykie suuresti hoopis seetõttu, et tuldi kaema ilmaimet, millest pajatasid kõik tolleaegsed kuulujuttudest kollaseks võidunud koopamaalingud. Misjuures, viimane võis olla tingitud pigem piirkonna savikivi värvusest, ent kollased need seintele kratsitud sirgeldused kokkuvõttes olid ja ilmestasid ühtlasi vägagi tabavalt, seejuures võib-olla isegi tahtmatult seda muistset ürgkumu. Nimelt said Syxorykie meesisendid hea tahtmise korral mööda maad lohistada mitte ainult oma äärmisi jalgu. Nii kujutab näiteks üks tuntumaid koopamaalinguid meessyxorykiede keskmise ihuliikme üüratut ulatust. See võimaldab selle kõrval mitu minutit täiel kiirusel joosta, enne kui visand lõpeb. Võib-olla lihtsalt lõppes selles punktis hoogsa sirgeldaja jaks? Või ründas kunstnikku verejanuline ürgkiskja ja viimased kriipimised on hoopis võikad jäljed võitlusest elu ning surma peale? Ent võib-olla oli see pikkus väga täpselt välja mõõdetud. Selles ei ole Väikelinna ajaloolastel, antropoloogidel ja kunstiteadlastel veel kauaihaldatud üksmeelt. Kahtlemata oli sellistes seinakritseldustes omajagu kunstipärase anatoomiaga liialdamist, ent teisalt sisaldus neis üksjagu sulatõtt. Sestap on Väikelinna Ajaloomuuseum koopamaali paremaks nautlemiseks rajanud selle kõrvale kõvakattega jooksuraja. Finišis ootab sportlikku muuseumikülastajat laia lindiga vineermedal. Nii on ühildatud linlaste piiritu ajaloo-, kunsti- ja tervisespordihuvi. Avatud on ka väike suveniirikiosk – siit saab muistsete kodukandimeeste mõõtmeid kaunite meenetena lunastada niidirulle meenutavate tünnide kaupa. Aga siit tagasi eespool alustatud ajastukesksete sündmuse kirjeldamise juurde.
Arusaadavalt Гјmbritses meessyxorykiesid muistsete naissooesindajate jaoks sГ