Назад к книге «Tulen öösel sulle koju» [Aapo Ilves]

Tulen öösel sulle koju

Aapo Ilves

Aapo Ilvese looming on jõudnud folkloori, laulupidudele, Eurovisioonile, raadiojaamade hititabeleisse, teatrilavadele, perioodikasse, raamatuisse ja koolide õppematerjalide hulka. Tema värsid on põhjustanud vaimustust ja auhindade sadu ning ärritunud lugejakirju, nende pärast on käidud ministri juures aru pärimas ja lastevanemate liidus kaebamas.
 Raamatu “Tulen öösel sulle koju” puhul saab rääkida vahedast absurdi- ja keeletajust, sotsiaalsest närvist, tekstide lauldavusest, spontaansest kunstist, filigraansest käsitööst ja ilmselt veel paljustki. Autor on üks väheseid poeete, kes pole kolinud “rahale lähemale”, vaid müttab oma loominguga müstilisel mägede ja orgude maal Lõuna-Eestis, tahtmata Võhandu jõe delta bluusivatest voogudest kunagi liiga kauaks kaugele minna. See ilmselt annabki tema loomingule oma kordumatu jõu, rütmi ja puudutuse, olgu selleks parasjagu hitid, müüdid, ülemlaulud, sõim, vaba-, lembe- või vemmalvärss, parafraas või haiku.

*

Г¤ra sae pekki

millel istud sa parem

räägi temaga

*

mu nimi jumalon ja teie

siblite kui kanad

ja pole ime et teil Гµhtuks

jalad valutavad

ma eemaldan nad teile

jäävad tiivad saba nokk

mu nimi jumalon ma olen

kГµige parem kokk

*

mina olen surma vГµti

mina olen elu

olen impotentsus

hoora suguelu

olen rahutuvi

olen ninast rippuv koll

mina olen kГµige targem

mina olen loll

*

tallinnas tГјdrukud magavad pГµrandal

korter on ГјГјri ja madrats on Гµhuke

algab kord aega mil maksame vГµlad ja

selle idГјlli me laiali lГµhume

mГµtleme sellest kui trammiga sГµidame

nuudleid ei osta me kuis enam eal

kui loteriiga paar miljonit vГµidame

vГµi tuleb teisiti kes seda teab

arvata – kunagi neelab meid mammona

Г¶elda ei oska kas ongi sest kahju

viivuks siis jääme veel lävele tammuma

põgusalt suudleme läheme lahku

meie elame jaaniga

tillukesed tartu vaimud

patsid peas ja seelik maani

kГµigil objektiiviks lainurk

pildistavad mind ja jaani

oleme me hoomamatud

nagu kosmiline vaakum

kui me teeme neljal noodil

see on afrodisiaakum

igaГјks ju teab

et meil on suur

sГјda

silmaring ja maks

elu muutub

paremaks

sest meie elame jaaniga igavesti

kui on lastud laulu sisse

selge see et nõnda jääbki

igapäevaolemisse

õigus annab ülejääki

meie jaaniga ei hakka

seadima end teiste järgi

tГјtarlaste veimevakka

jäävad puhas kuld ja pärlid

*

kakaod kГјpsistega?

kaka on pГјksis, ega?

kofiannan? mega!

helikopterist

kui hГјppad alla helikopterist sa

siis vГµid kГµik unistused

urru pista kui

sul ei ole seljas langevarju

sest gravitatsiooniga

ei nГµnda lihtsalt harju

kui sГµidad sodiks oma

mootorratta nii

et sind linaga vГµib

kinni katta sest

ei ole kiivris-kolbas

mГµistusraasu ja

sellega vГµib enamasti

Гµnnetusi kaasuda

kui kartuleid sa koorid

lõikad näppu ja

tekib tuju mootor-

saagi käppida

siis nimetatut pigem

Г¤ra alga sest

halb on karata kui

sul ei ole jalga

atlantis

eile olin veidi vintis

lasin korgi eest

sestap põhja läks atlantis

välja paistab veest

ainult tipp ja tipul seismas

mina ja pohmell

ühes käes mul trikoloor

ja teises liivakell

kadrilaul

kadrikoo!

kadrikoo!

kadri, koo

ka trikoo!

*

mina ei taha olla ei ole

eesti kirjanduse navitrolla

jaagupkreem savisaar

hassokrull ellekull

mutt koer kala

mina olen eesti kirjanduse ilves

kikilipsuta karvane elukas

tules ei upu vees ei pГµle

ilus loom

anna ainult aega

ja too oma tГјtred minu kihude altarile

sest neil on seal hää

sГјgisene

sГјgiseloojaku sГјnk pilvelaam

ja venekeelne Гјks raadiojaam

kГµrva toob kurba

ei lase mind tuttu

pГµrnitsen riiulil vilkuvat nuttu

karedast kГµrist kui kГµriseb tatt

karjatan kähedalt

BLJÄÄT JOPPTVÕI MATT

LEENIN JA STAALIN

GAGAARINI JUURI

kГµhule kinnitan mausrikabuuri

punamas vahtrad kui töörahva veri

homsetes lehted