Sild Гјle ajajГµe. Tallinna TehnikakГµrgkooli lugu
Paavo Kangur
Raamat „Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu“ jälgib tehnikahariduse templi sajandipikkust kujunemislugu tema õppejõudude ja vilistlaste meenutuste kaudu. Tallinna Tehnikakõrgkooli ajalugu viib meid tagasi 1914. aasta augustikuusse, mil Venemaa kaubandus ja tööstusminister kinnitas Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli põhikirja. Seejärel võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse kool 1915. aasta sügisel avada. Samal, 1915. aastal sõnastas uue kooli loomise suure idee jõuliselt ajalehe Tallinna Teataja peatoimetaja, hilisem Eesti president Konstantin Päts. Kuid käimas oli maailmasõda, mille käigus lagunesid terved impeeriumid. Muutusid kooli nimed ja asukohad, liituti ja poolduti, kuid tol ajal mulda visatud seemnetest kasvas mitu tugevat puud.
Kangur Paavo
Sild Гјle ajajГµe. Tallinna TehnikakГµrgkooli lugu
EessГµna
Millest algab kooli ajalugu? Ideest, hoonest, nimest või direktorist või hoopis õppekavast, õpilastest ja erialadest? Tallinna Tehnikakõrgkooli loomise idee on selgelt jälgitav alates aastatest 1912–1915 ja tehnikakõrgkooli sünnilugu on üks osa Eesti tehnikahariduse loost.
Otsides Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) juuri, hakkavad silma kooli nimede mitmekesisus, asukohtade paljusus ning pidevad kolimised, liitumised ja ka lahknemised. Kuid isikute ring, kes kandsid tehnilise kõrghariduse, rakenduskõrgkooli ja kutsehariduse ideed, on palju väiksem. Tallinna Tehnikakõrgkooli loomise idee sõnastas esimesena jõuliselt Konstantin Päts 1915. aastal, kui oli teada, et sügisel avab uksed Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool, mida asus juhtima hilisem Pätsi valitsuse haridusminister Nikolai Kann. Kuid käimas oli esimene maailmasõda, mille käigus lagunesid terved impeeriumid. Loomulikult muutusid ka kooli nimed ja asukohad, kuid idee jäi. Tol ajal mulda visatud seemnetest kasvas mitu tugevat puud.
Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool alustas allüürnikuna Kevade tänavas Westholmi eraprogümnaasiumi ruumides. Ruumikitsikuse tõttu koliti kahe õppeaasta järel Kloostri tänavasse Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi hoonesse. 1918 anti koolile oma ruumid aadressil Harju tänav 48. Vabadussõja ajal, aprillis 1919 sai poeglaste kommertskooli matemaatikaõpetajaks Nikolai Neuhaus ja veel samal suvel, 1. juulil, nimetati Neuhaus selle kooli juhataja kohusetäitjaks ning ka kool sai uue nime: Tallinna Linna II Reaalkool.
1922. aastal kehtima hakanud avalike keskkoolide seadus lubas Гјldhariduslike gГјmnaasiumide kГµrval avada tehnilise kallakuga gГјmnaasiume, mida Tallinnas moodustati kaks. Nii sai Tallinna Linna II Reaalkoolist Tallinna Linna Tehnika ГњhisgГјmnaasium ja 1920. aastal pГµhikirja alusel asutatud Tallinna Tehnikumi eeltehnikum muutus Riigi ГњhistehnikagГјmnaasiumiks. Hiljem, 1925, liideti mГµlemad koolid haridusministeeriumile alluvaks Riigi Tehnika GГјmnaasiumiks, millest suvel 1929 moodustati Tallinna Tehnikum.
Koosolek. Pildil on Kodutööstuse Edendamise Seltsi juhatus aastal 1939. Vasakult Elvi Toomi (istub), Tallinna Naiskutsekooli juhataja Anni Varma (seisab) ja hilisem Tallinna Industriaaltehnikumi direktor Johannes Kiivet (istub).
Kuid loodud Tallinna Tehnikumil oli üks häda – samanimeline õppeasutus oli juba olemas. Nii pidi koolijuht Nikolai Neuhaus (eestindamise järel Enn Nurmiste) arendama kommertskooli järglast, Tallinna (Pika tänava) Tehnikumi ja sulgema samal ajal Tallinna (Kõrgema) Tehnikumi. Enn Nurmistet mainivad oma ajaloos nii Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Kõrgem Tehnikakool kui ka Tallinna Polütehnikum. Nii saame Eesti tehnikahariduse loosse süvenedes teada, et Enn Nurmiste on olnud Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 1932–1936, Tallinna Polütehnikumi direktor aastatel 1919–1941 ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor aastatel 1919–1940. Seega on olukord delikaatne. Kuid juba Konstantin Pätsi valitsusajal oli kaasaegsetel keeruline olukorda mõista.
1939. aasta hilissГјgisel pandi nurgakivi Tallinna Tehnikumi koolihoonele Liivala