Kapsapea

Oskar Luts

KAPSAPEA

Tegelased:

Saamuel Pliuhkam, taluperemees

Roosi, tema naine

Elisabet, nende tГјtar

Tõnis Sägi, noor taluperemees, Elisabeti peigmees

Krõõt, saunanaine Pliuhkami saunas

Kusti, tema 7-aastane poeg

Maali, tema 5-aastane tГјtar

JГјri, sulane Pliuhkami juures

Aeg: aastal 1910

Koht: pime nurk Eestis

Tagakamber Pliuhkami talus. Akna all laual pГµleb i-pea-lamp. Roosi kohendab kapi juures. On kuulda, kuidas keegi Гµuest eeskambrisse tuleb. Roosi kuulatab.

SГ„GI (tuleb eeskambrist tagakambrisse): Tere Гµhtat kah!

ROOSI: Tere õhtat! Tere õhtat! Ei tunnud esite äragi, et ei tia, kes sal on. Lambiraisk kah nagu lõpnud sia silm. Ärgitan teist küll juba ammugi puruks visata, aga kahju ikke raipest nagu. Eks sa tule tahapoole. (Annab tooli. Sägi istub.)

SГ„GI: Kas teie rahvast kodu ei olegi?

ROOSI (paneb suurema lambi põlema ja kustutab väikese): On küll. Vanamees visas ahju taha pikali… Ja ei tia, kohe see Liispet siit välja läks. Küll ta tuleb. (Hõikab.) Vanamees, kuule! Tule üles!

PLIUHKAM (ahju tagant): Mes sal on?

ROOSI: Tule, tule Гјles! TГµnis on siin.

PLIUHKAM: Ahah!

SГ„GI: Tere Гµhtat!

PLIUHKAM: Tere, tere! (Tuleb ahju tagant välja, teretab Sägit kättpidi ja istub kõhtu sügades laua juurde. Ta on särgiväel ja palja jalu.) Noh…?

SÄGI: Ma tulin vaatama, mes te siin teete. Kas pühaba väljanäitusele lähte kah? Pühaba on Paunveres väljanäitus. Säh, ma tõin sulle natuke… (Võtab viinapudeli taskust ja annab Pliuhkami kätte.)

PLIUHKAM: Attäh! Ah väljanäitus või? (Hakkab pudelit lahti tegema.) Öeldasse, olema jah teene… Kas sa lähed?

SÄGI: Jah, ma ikke tahtsin minna küll. Tahan isegi paar asja viia. Viivad jo ikke teesed kõik, ma katsun õige kah: vast ehk annavad mõne au-inna või kiitusekirja. Nää, Ülesoo Mihkel viis minevaasta kartulid ja kapsid – sai viis rubla ja kiitusekirja. Kah asi!

PLIUHKAM: Aa, või viis rubla ja kiitusekirja. (Roosile.) Too meile salt üks klaas. (Roosi läheb eeskambrisse.) Noh, miks ta asi ei ole. See on jo nigu maast leitud. Mis sa sinna viid?

SÄGI: Ma viin kah kartulid ja… Mul on sal mõni kanis suur kapsapia kah… Otsin suuremad välja ja…

PLIUHKAM: Noo-jah, nemad teavad’s, vast on kõik nii suured.

ROOSI (tuleb klaasiga): Ütle nüid, neid kärpse-kurjevaimusi saab kah igale poole. Nüid ronind teesed siia kah sisse ja kuivand klaasi külge kinni. (Pühib klaasi põllega puhtaks ja paneb lauale.)

PLIUHKAM (valab viina): Kuule, Tõnis viib oma kapsad ja kartulid Paunvere väljanäitusele.

ROOSI: Voheh?

PLIUHKAM: Jah, aga Ülesoo Mihkel on minevaasta viis rubla raha ja kiitusekirja saand. (Joob ja täidab klaasi uuesti.)

SÄGI: Jah, sai küll. Kiitusekiri on praegugi teesel tagakambris seena pial. Kõik ilusti: raam ümber, klaas pial ja…

PLIUHKAM: Aa! No joo n’d ise kah.

SÄGI (joob): Ja siis ajalehed kah ikke, et: muudku vii aga, et selle läbi tõstame meie oma põllumajandust.

PLIUHKAM (valab klaasi täis. Roosile): Joo! (Roosi joob poole klaasi.) Ah’s ajalehed kah kirjutavad, et piab viima – või nii? Aga mina olen kuulnd, et need, kes au-inna või kiitusekirja saavad, et nende nimed pannasse pärast ajalehte kah? (Võtab ahjuaugust tubakakoti, püksitaskust piibu ja hakkab suitsetama. Sägi väänab endale „plotski“.)

SÄGI: Noo-jah, see tuleb omasoodu. Ega see kuhugi jää. Kõik pannasse üles, et: see ja see sai kartulite ja kapsaste eest esimese au-inna, see sai obuse eest teese au-inna, ja see, ütleme näiteks, rehepeksumasina eest, et see sai kolmanda. Kõik pannasse üles. Ajalehe juurest on kohe üks mees sial, kes üles tähendab, kes sai ja kes ei saand ja… See ei jää kohegi!

PLIUHKAM: Jajah. Ega mina seda kiitusekirja nii väga tahakski; andku viis rubla, mina sellegagi rahul. Aga nagu et ajalehte panevad – pangu piale… ku nad selle eest au-innast maha ei arva.

SГ„GI: Ooh, ei arva maha kedagi.

ROOSI: Näh, sul, vanamees, kah nagu imu midagi viia, et kah au-innast ja kiitusekirjast räägid?

PLIUHKAM (sГјgab kukalt): Ei tia kedagi