PГјssipappa essimessed KГјlla-Juttud kГјlla rahwale. Essimenne Г¶htu

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen

PГњSSIPAPPA ESSIMESSED KГњLLA-JUTTUD KГњLLA RAHWALE

ESSIMENNE Г–HTU

Tartu, 1854

Keeleliselt muutmata

E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus“ toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://kreutzwald.kirmus.ee/) kaudu.

ISBN 978-9949-546-11-4 (epub)

E-raamatu valmistamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi projekti „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline arhiiv“ raamatukogu.

Tehniliselt toimetanud Marju Mikkel

Kaane kujundanud Mari Kaljuste

Teostus OГњ Digira (http://www.digira.ee/)

В© Eesti Kultuuriministeerium

Eesti Kirjandusmuuseum

Tartu 2014

Wanna PГјssipappa omma pujallaga, temma wadder ja wadderi tГјttar.

Kes wanna Püssipappat isse omma silmaga nähhä tahhab, siin ta on! — Parremat kät laua otsas istub Püssipappa, pahhemat kät temma wadder Tomas, ja laua tagga rinnuli Toma tüttar Tio, kes wannamehhe otsa wahhib, otsego tahhaks ta igga sanna; mis Püssipappa suust tulleb, allaneelda. Wadderi piip tormab jubba, agga Püssipappa toppib alles ning küllajut jookseb mis sorrab.

EESTKГ–NNE.

Armas küllarahwas! Kes teitest Sannumetojat on luggenud, on siis ka wannast „Püssipappast” monda juttokest kuulnud, mis ehk mokka pärrast olli; agga kuida isse teate, seal tulleb ka muud krimpso krampso sekka, mis üksi Püssipappa habbemest polle tilkunud. Sepärrast on siis monned sowinud: „Peaksime ommete kord üht ramatut sama, kussa üksi Püssipappa juttustamissed sees seiswad!” — No sähke, seäl ta on. Mis siin loete, on sullalt wanna Pujalla ommast suust tulnud. Kül temmal mehhekessel sedda jutto on! Tahhaksin ma keik trükki panna, mis temmast jubba tean, oh sa kallis aeg! siis saaks ramat paksem, kui wadderi kaks russikast teine teise otsas; agga kes selle ärraostaks ehk— ärraloeks? No teme siis nenda: Minna pannen juttokest kolm nelli — ehk kui lühhemad on, ka ennam — kokko ja sadan trükkia kätte, se teeb neist ühhe ramato, mis paljo ei maksa, hölbus on osta ja löbbus luggeda. Ollete selle siis läbbi luggenud, omma jao nutnud ehk naernud, heaks wötnud ehk pahhaks pannud — sest üsna toukamatta peäse kegi hulga rahwa seast läbbi — ja nago olleks weel himmo teist nisuggust ramatokest luggeda: no siis küssige sealt sammast tagga, kust selle saite, mis praego kääs on; küllab sealt leiate.

Püssipappa on ning jääb ikka peamehheks ja perremehheks; minna polle muud, kui temma kirjotaja. Juhtub siis monni sannake ramatus ennam ehk wähhem ollema, kui tarwis olli, no siis on se meite kahhe wahhel tulnud ning pallume mollemad andeks.

Hobbone kommistab nelja jalla peäl, miks meie siis mitte kolme jalla peäl? sest iggamees teab jo, et Püssipappa teine jalg puust on.

Nenda annan siis temma „Külla-Juttud” teie kätte ja lodan, et nemmad teile mitte üsna wastomeelt ei olle. Paljo terwist ka wannamehhe ennese polest keige küllarahwale! Temma tuttaw eggapäine sanna on: „Tehkem, mis ial teme, pea siit keik ärralähme!” — Jummalaga!

Pernus, heina-kuus

1853.

Joh. Jannsen.

PERRE-TГњTTAR JA WAENE-LAPS.

Mis ma piddin Гјtlema — Гјtles wanna PГјssipappa sel Гµhtul, kui ta Oksa Toma jures kГјllaliseks olli, — mis ma piddiu Гјtlema, Jummal Гјllendago temma hinge ja allandago temma patto, minno wa' Г¶nnis meister, kelle jures ma seppa ammetit Г¶ppisin, ennego Punnaparti wasto lГ¤ksin: se olli wanna tulline auwäärt mees. Kui temma sauna Гјtles, se olli tГ¶ssi, ja kuhho temma mutso lГ¶i, seГ¤l olli pauk tagga. Rauataggumissest olli temmal wimaks jubba himmo Г¤rra, sest olli mehheke ka peГ¤le 50 aastat sedda tempo teinud ja hamer ei tahtnud ennam hГ¤sti tГ¶usta. Sellegi pГ¤rrast olli temma armsam paik ikka seppikodda. Olli wannake hommiko Гјllesse tousnud — sest wanna innimessel muidogi kukke unni — siis olli ta essimenne tГ¶ piip pГ¶llema panna ja seppikotta tulla. Siin istus ta nГјГјd kГ¤iakГ