Maimu
August Kitzberg
Ajaloolise noorsoojutustuse tegevus toimub 14. aastasajal Karksi mail. Vahepeal lagunenud Karksi lossi loodavad eestlased kasutada vastupanus sakslaste vastu. Kuid 1357.a. saabuvad taas ordur??tlid lagunenud kindlust ?les ehitama. Endisel vanemal Vendal ?nnestub p?geneda, kuid tema naine Lehte j??b r??tlitele saagiks…
August Kitzberg
Maimu
Karksi, mu kallis kodu, kuis olid sa mulle armas juba lapsena! Kui ilusad on sinu m?ed ja orud, metsad ja laaned, j?rved ja j?ed, kui kallid mulle su m?lestused! Sinu pind on mulle p?ha, sinu muistejutud koovad kuldviire sinu radade ?mber.
Tule, oh r?ndaja, Karksi m?gedele, orgudesse ja metsadesse! Viibi Karksi linnam?el v?gevate varemete vahel, kas p?hap?eva hommikul, kui siit v?ikese valge kiriku tornist kellah??l p?halikult lainetab ja virvendab, kuni kaugusesse kaob, kuna kirikulised kiriku poole t?ttavad, v?i kui lahkuv ?htup?ike m?e, vareme, kiriku ja sinu enese oma kullasse matab – ikka sulab s?da su rinnas, t?idavad ilutsused su hinge.
Ja kui sa siis m?eserval seisatad ja alla vaatad, kus su jalgade ees Linnaveski j?rvekene k?rgete k?rkjate vahel uinub, kus valged vesiroosid unistades p?id k?igutavad – p?ha rahu asub su hinge. T?stad sa k?rgemale oma silmad – ilus org avab su vaatele oma s?le. Teisel pool orgu t?useb k?rge kallas, sopiline ja k??ruline. Siin varjavad vanad l?hmused ja jalakad sulisevaid allikaid, seal t?usevad kuni ?kilise Kuningam?e tipuni k?rged sinised m?nnid. Sa tunned enese maakoha ilust otsekui joobuvat. Lased sa oma silmad ?mber k?ia – ?nnistatud perekas viljakandja maa paistab sulle oma taludega, oma m?isatega nii kaugele, kui silm l?bi sinise ?hu ulatab.
Kui siis p?ike alla vajub, sina ta viimsete kiirte teretust oled joonud, su silmad vaatamisest valusad on ja sa nad tagasi p??rad lossivaremete poole – imelikud tundmused asuvad su p?ue. K?ik m?ed sulle siis juttu vestavad ja orud k?net kannavad, suus s?nad lehtedel. Sinu vaimusilm avab enese, nagu tahaks ta kaugele minevikku vaadata, minevikku, mis must ja tume, kust kellegi ajalookirjutaja sulg sulle s?numeid ei too, kust kostab ainult m?ni kurb muistejutt, mis rahvasuu alal hoidnud. Siis t?usevad imelikud kujud su vaimusilma ette, kui unen?os t?ttavad aeg ja inimesed, kelle jalg ?le kohtade k?inud, kus sinagi n??d peatad, su eest m??da, – kujud seda t?ielikumad ja kindlamad, mida t?ielikumalt ja kindlamalt su enese m?te neid ette kujutada jaksab. Sinu vaim t?useb k?rgele, nagu tahaks ta ennast ?hendada lahkunutega, kes enne sind elanud. Sa tahaksid teateid tuua, s?numeid neilt saada aastasadade ?le, mis juba ammugi p?simata jooksul m??da lennanud ja unustusemerde kadunud, igavesti kadunud.
«Me kannatame pehmem’ p?eva vaeva,
kui teadaval, mis nemad kannatand,
kes h?da v?ites lendasivad taeva,
kus Uku neile puhkepaiga ann’d.»
(Kreutzwald, Lembitu.)
KARKSI
Isamaa ilu hoieldes,
vaenlaste vastu v?ideldes
varisesid vaprad vallad,
kolletasid kihelkonnad
muistse musta mulla alla!
Kalevipoeg.
Neljateistk?mnes aastasada.
Kalk ja vali oli aeg meie esivanematele! Priiusep?ike oli looja l?inud, eestlased olid peremehe ameti omal p?rismaal kaotanud, uued v??rad peremehed valitsesid kodumaa pinnal. Sakalaste maad r?hus raudse k?ega v?gev Liivi ordu, kindlaist kivilossidest andis ta oma k?skusid ja saatis r??tlid v?lja maa p?risrahvast alla sundima, nendelt maksusid n?udma, priipoegi – orjadeks tegema.
V?gev oli Liivi ordu ja sai p?ev-p?evalt v?gevamaks. Tema valitsus oli vali. Kus ordu ei valitsenud, seal valitses kirik, piiskopid. Kahed isandad k?ll, aga ?ks ja seesama valitsemise viis.
Igal pool oli ordu oma valitsusele kindlaid tugesid toimetanud. Siin ja seal sinavate metsade p?ues olid m?gedel kindlad lossid ehitatud vallidega ja ringkraavidega, mis iga vaenlase eest kaitsesid ja mille vastu eestlaste s?jakunst midagi ei m?junud. Nendes oli hea valda valitseda, rahvast orjusele ja maksmisele sundida.
Eestlased, need enne nii «uhked paganad», olid oma j?u ja julguse kaotanud, oma kaela