Kauged rannad
Villem Ridala
Villem Ridala
KAUGED RANNAD
Tartu: Noor-Eesti, [1914]
Keeleliselt muutmata
E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus“ toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://kreutzwald.kirmus.ee/) kaudu. ISBN 978-9949-546-36-7 (epub)
E-raamatu valmistamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi projekti „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline arhiiv“ raamatukogu.
Tehniliselt toimetanud Гњlle Kaart
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
Teostanud OГњ Digira (http://www.digira.ee/)
В© Kultuuriministeerium
Eesti Kirjandusmuuseum
Tartu 2014
SГњNNIMAALE
JA
ESIISADE VARJUDELE
MГ•TE
MГ•TE.
Veel sündimata, salapärasena,
kesk aju säsi kuumenedes,
ta Г¤kki fosforiste toitudena
lööb leegitsema värisedes.
Ja puhkeb tulisena lГµkatama,
täis võimsa ilu loomisrõõmu,
kui Гјmbrust sala tГµrvas helendama
kesk suitsvat, veretavat lõõmu.
Ja, tiivuliseks sГµnaks moonutuna,
täis mehist kirge, sädemetes
ta veereb esile ja vГµitmatuna
siis sГјГјtab tule sГјdametes.
NOORUSMAA
NOORUSMAA.
Kuis olid kaunid noorusrajad,
mäed, kingud, murud, metsakajad!
Ei eal unuma kГјll saa
need ajad!
Rand kuldne unistustega,
mu kodumaa!
Kui armas oli Гјksik palu,
niit, männik, laas ja kauge salu
ja vaikne hämar metsa tee,
koivalu,
mis kustus Гµhtul Гјle vee.
Kuis unuks see!
Täis õnne näitsid väinad, lahed,
roo ääred, pangad, saarde vahed
ja mere tuule kauged hood,
nii mahed,
ja vete valge, tГјГјned vood.
Kui kallid nood I
Oh kuldsed ajad, õnsad päevad,
mis meele kustumata jäävad,
vГµi olgu muutusi, mis ka
kõik näevad.
Ei eal unustama saa,
sind, noorusmaa!
NOORUSE RANNAD.
Kuis mäletan ma veelgi Lõpe kaunid randu
ja aegu, millal silm neid esimest kord nägi!
Veel nГјГјdgi tahaks nende iludele andu
ja kuulda, kuida rannal kurdab vainukägi,
ja näha sama vett ja tunda mere haiku;
neist hoovab imeline nõidlik sala vägi!
Mis hurmav tunne valdab, nähes vanu paiku
ja väina, mere kääru, kauget maade viiru
ja kuuldes viireste ja kajakate kaiku,
kui siia jõuan lõpetades päevast tiiru.
Ja sama värskus, sama vete laik ja sine
ei lase pidada mind enam endisi kiiru.
Nii kuida ammu mitu korda ennemine
ma olin tulnud vana vaikist tutvat rada,
mis saadab Leedu mäelt tee mulla roopaline
Säält võisin vanu tutvid kohti tervitada:
all metsa ladvul merd ja vaikist ranna talu
ja noorusmälestusi lugemata sada.
Kuis olime siin viitnud päivi püüdes kalu
ja olnud Г¶id ja kannatanud tuuled vilud!
Mu sГјda tundis kahju, kaotuse valu.
Ja vana pГµllu aid, kesk kive augud, pilud,
viis kohe muistse rannakГµrtsi ahevare;
aidveeres hГµitsid rukkililled, pГµllu ilud.
Kuid teispool kГµrtsi kГјГјndis lilleline kare,
mis metsa pardani ja allikani laius.
Maa alanes, merd varjas lepa vГµsa hare.
Ei tea mis haldja käsi kord siit metsa raius?
Sest teispool soont ja teisal, kivisaia ligi,
taas tГµusis kГµrge, tume metsa piir ja laius.
Vist sest et maa siin mäda raba, puid ei sigi.
Eel viimaks pehme hГјlliv allikane veermaa
ja mere valge, jahe tuul; see vГµtab higi,
mis kuumus oli pannud mööda palgeid veerma.
Pead käima mättaid mööda, piki vesiaidu
ja päästma jalad, sammu ringi keerma.
Siis näed taas kaugel sinetavat Kesse laidu.
Ja tausad kilgutavad, kurtvad tildrid, viired,
kui tahaks keegi nende pesi raidu;
mil juhtud nende poole seadma sammud kiired.
Nad hädas lendvad rahutumalt siia sinna
ja täitvad halinaga roo ja ranna piired.
Just nagu seaksid surmaks tuleriista vinna
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/villem-gr-nthal-ridala/kauged-rannad/) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Ma