Tuules ja tormis : kogu laulusid ja ballaade
Villem Ridala
V. Ridala
TUULES JA TORMIS.
Kogu laulusid ja ballaada
Tartu: Noor-Eesti, 1927
Keeleliselt muutmata
E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) kaudu. ISBN 978-9949-546-32-9 (epub)
Tehniliselt toimetanud Airi MГјrk
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
Teostus OГњ Digira (http://www.digira.ee/)
В©Kultuuriministeerium
Eesti Rahvusraamatukogu
Tallinn 2014
I
KГ•RTS RANNAL
Kõrts valge on üleval mäel,
Ta ees on postide rida,
Kui tempel ta valendab sääl
Kesk koitu ja vastu ida,
Sääl on minu lapseea muru,
Mil meelt ei hool, mure, suru.
Mäel haljendas põldude nõlv,
Sääl kevadel õitsesid lilled,
Lõo lõõritust helises võlv
Pää kohal, kus mängisid „illed“
Kesk päikese heledust, kulda;
KГµik hellitas nooreea mulda:
Perv kraavi ja kivine aid,
Kus tiksusid suvised tikad,
Ja oras kesk kallakaid maid,
MГµis, rehed nii valged ja pikad,
Ja kardun ja Peedu pool pajud,
All meri, VГµi, Viire ja lajud.
Viis mГµisani hahetav tee,
Sääl mustetas Aidamäe salu,
Viis Tipika arusse
Tee teine, kus Pauna kГјГјn, Palu;
Sääl kaskjalg ja hanipao kasus,
Soo Гјksildus nГµrelik asus.
All eemal, sääl meelitas rand,
Post, telegrahv, valevad majad,
KГјГјn Noonapi valastand
Ja uisusaun, luubikuur, vaiad,
Ja kaugemal sinetas meri,
Täis litrid ja hõbeda teri.
Ja uisud need purjasid sääl,
Ja luubid, kus väinade vahe,
Suur puri pääl,tuulisel väel,
All Kuivastu, Virtsu lahe,
Kesk viru ja lainetust, vinet,
Kesk hГµbedat, virvendust, sinet.
Ma lapsena mängisin mäel
Ja vaatlesin laevade valged
All akende, terrassi pääl,
Silm imet täis, õhkuvad palged.
Päev suur oli taevases telgis
Ja meri kuld säras ja helgis.
All lГµo laul, rohetav pГµld,
Veer kolletas vГµi-, tulililla,
Sääl õilmitses puna ja köld,
Pilv taevas kui koonlake villa,
Ta punetas merede kohal,
LГµhn herk oli rohu sees luhal.
Suur värises kevade rõõm
Mu ümber ja pää kohal sinas,
Meelt sütitas päikese sõõm,
Hoog merelt, mis tГјГјn oli, linas,
Laul, lõoke, mu rõõmude üle,
Ja loodus hell, emalik sГјle.
On kulunud aastad ja aad,
On kulunud nooruse päevad,
On pГµuatand nooruse maad,
Aad uued nüüd pää üle läevad,
Kuid kuletand kevade kullad
Ja hahaks läind kevade mullad.
Koit kustund on, kevade helk,
Tumm nooruse purpuri pili,
Kui laskund näib sinetav telk,
On varisend pГµllule vili.
On kahvatand pilvede tuhad,
Vait nooruse rannad ja luhad.
PALU METS JA PAUNA KГњГњN
Kivisaid ja maantee kГµrvas
Põllupeenar, aia käär,
Pauna kГјГјn, mets taeva sГµrvas,
Palu mets ja Aidamäe äär,
Kord nad vГµlusid mu silma,
algus suur kord väikse ilma
Г•itsis vГµilill kraavi kaldas
LГµhnas muru, kevadmuld.
Paistis mГµis, allee, puud, valdas
Rehte kaks kesk päeva tuld,
Need mind valendades hГјГјdsid
Kauget igatsust mus sГјГјtsid.
Lõoke lõõris kõrges sines,
Pilve all, mu pää pääl,
Värisedes õhu vines,
Selge nii kui lapse hääl,
Keset päeva selgust valged,
Rõõmu täis kui lapse palged.
Eel tee viitles, eel tee hargus,
Kuhu lookles rada pikk?
Eemale mu vaade kargus,
Niikui aiast lennud tikk,
Kelle lendu laps siis taotas,
Kunni kaugusesse kaotas.
Metsad värsked, metsad haljad,
Rohtu täis kõik karjamaa,
KГµllas seisid teeraad paljad,
Ei neist pilk veel kГјllalt saa,
Ikka tahtsid silmad vaata
Maad ja kaugust, taevast raata.
Käisin venna käe kõrval,
Komistades astus samm,
Komistes maas, muru sГµrval,
Kunni väsis väike ramm
Sääl, kus seisis verstasammas,
Hall, mis määndand ajahammas.
Sinna lõppis teekond väike,
Aidamäe kui silmamäär,
Kauge Pauna küün ja päike,
Sääl, kus hiilgas taeva äär.
SГјda ihkas koju sГјlle,
Mis end taotas minu Гјlle.
Silmi looris miski raugus,
Kõike väsis lapse pilk.
Hääbus soov ja hääbus kaugus,
Metsa parras, valu, vilk.
Üks jäi meele iha, mõtlus,
Koju soov ja sinna tГµtlus.
Mind kui keegi sГјlle