Назад к книге «Paristaja-poeg» [Friedrich Reinhold Kreutzwald]

Paristaja-poeg

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Paristaja-poeg

PARISTAJA-POEG

Paristaja-poeg tegi kuradiga seitsme aasta peale kauba, et kurat teda sulase viisil pidi teenima ja t?rkumata igas t?kis peremehe tahtmist t?itma. Truu teenistuse palgaks t?otas Paristaja-poeg talle oma hinge anda. Kurat t?itis oma lubatud kohust peremehe vastu, ei p?lanud k?ige raskemat t??d ega nurisenud iial toidu ?le, sest ta teadis, mis palga ta seitsme aasta p?rast ?igust m??da pii saama.

Kuus aastat oli m??da l?inud ja seitsmes juba k?es, aga Paristaja-pojal ei olnud kogunisti lusti kurjavaimule oma hinge nii odavalt ?ra m??a; sellep?rast lootis ta mingi kavalusega end vaenlase k??sist p??sta. Juba kaupa tehes oli ta vanapoissi t?ssanud, et ta enese vere asemel talle kuke verd kinnituseks andis, missugust pettust t?lpsilm t?hele ei pannud. Sellepettusega l?ks k?ige kindlam side t?hja, miska hinge pidi s?lmitama, et ta enam lahti ei p??seks.

Ehk k?ll teenistusaja l?pp p?ev-p?evalt ikka ligemale j?udis, siiski ei olnud Paristaja-pojal veel mingit tempu v?lja arvatud, miska ta end lahti v?is p??sta. N??d juhtus, et must ?ikesepilv ?hel palaval p?eval l?una, poolt ?les t?usis ja rasket m?ristamist ?hvardas. Vanapoiss p?genes sedamaid maa p?hja varjule, kuhu ta selle tarbeks urgastee kivi alla oli teinud.