?le suure vee

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1911. aastal ilmunud jutustus.

Eduard Vilde

?le suure vee

?LE SUURE VEE

Kiirrongis Viin-Triest, 1. m?rtsil 1911

J?lle teel. Aga mitte enam nagu laps vanaema muinasjuttu kuulatades. Mitte v?riseva imede-aimdusega, mitte sala-?nnelikkude ?udsuseraputustega. See on m??das. Ma reisin nagu maakuulaja, kes ?he talu teise j?rel k?est pidi andma, sest et ta n?utavat renti ei j?udnud maksta, ja kelle t?hjusesse tarduvale murepilgule on ?ksk?ik, missugused maastikud tast m??da lendavad: Siberi stepid v?i Kaukaasia m?ed. Ma reisin kodu otsima – j?lle kord! M?ned vist naeravad mind ja m?ned kahetsevad. Ma m?istan neid: neil on kodu. Neil on rahu. Kui nad veel teaksid, m?herduse skepsise ma laeva- ja raudteepiletiga p?uetasku pistsin …

Viin kaob. Pruunikashall ?huloom neelab ta pikkamisi ?ra. Ringuulitsa paleed, St. Stefani torn, k?ik teised tornid nihkuvad neelaja suurde sisikonda, ainult alevite viimane v?? lehvitab mulle veel muretult kaunis m??rdinud taskur?tikut j?rele.

Ei, kahju mul sellest „kodust” ei ole. Ei ma p?henda talle pooltki pisarat. K?ige eest, mis see linn mulle andis, v?ttis ta hingehinda ning t?itis mind hommikust ?htuni proletaarlase m?rudusega. Linn – maailmalinn? Ei, m?is ja k?la k?lg k?lje vastu. M?is feodaalse aadliga, moonakate ja ?mmardajatega – k?la k?laaristokraatiaga ja kehvikutega. Ning m?isa ja k?la vahel kirik, k?hukas kirik priskete preestritega.

Viini, nagu ta raamatus seisab, ma ei n?inud. Kui see kunagi oli, siis k?ll v?ga ennemuiste. Siis, kui ei olnud veel ilmaturgu ega agraartolle, kui moonakas ja talusulane, toat?druk ja karjat?druk s?id veel k?hu t?is, et kehastada „Wurstlprateris” v?i pesut?drukute pitspallidel „Viini lusti” ja „Urgem?tlichkeiti”. Rahvalik Viin pole midagi v?hemat kui pillerkaarip?rand. Aristokraatlik ja plutokraatlik. Viin aga, mille intiimsemaid emotsioone ma varitsema ei k??ndinud, on selle j?rgi, mis ma tema eril?bu ja l?buelu kohta ajalehest ja kuulutusesambast lugesin, tuttava kosmopoliitse vitsaga l??dud. V?ib-olla eksib salongiolus m?ne sammaldunud originaali kaudu veel kriipsuke „t?siviinlust” esile – lokaalpatriootlikud f?ljetonistid ja novellistid v?idavad seda –, avalikuks ei saa sellest midagi; kuidas need ringkonnad Pariisis, Londonis ja Berliinis elumannat maitsevad, otse n?nda ka legendip?rgade alla maetud vanas Doonau-residentsis.

Kunst? Ma l?ksin Viini osalt teatri p?rast. See pidi siin v?rdlemisi tervisel olema. Berliini, selle t?usiku peale vaadatakse juba ammu ?le ?la. Aga petta sain. Ka Viinis keedetakse vaid veega. Neis imearmsates, ?llatav-ilusates kunstikodades, mida Viin omaks nimetab, ei m?ngita muud ega teisiti kui mujal. N?itlejad n?itlevad n?idendeid. Mulle m?ngiti teatrit. Autorid ja akt??rid – keskp?rasuse-vandega koormatud talendid, kellest esimesed jupivad teenida kahte vaenulikku isandat: kassale tulusat suurt publikut ning „ennast ja oma paari s?pra”, kuna viimased j?lle m?nele kuulsale eeskujule ennastsalgavalt p??avad j?rele koolduda ja seega ei ole kumbki, ei ise, ei eeskuju. Imeliku visadusega elab igasugune m?ngutehniline traditsioon n?itelaval edasi, k?ik see tolmunud ja kopitanud v?ikekraam, mis ehitab valli n?itekunsti ja elukehastuse vahele. V?ib-olla olin k?mmekonna aastate eest naiivsem kui praegu, aga see oli just Berliin, kus ma kord „Saksa teatris” ja teine kord „V?ikeses teatris” v?isin peaaegu unustada, et n?itelaval n?ideldi, „m?ngiti”, et seal elu „tehti” ja mitte ihu, hinge ja vaimuga ei elatud. Akt??ridele, keda Viinis ja viimasel ajal ka mujal n?gin ageerivat, n?ib selga m??detud olevat ?he Bernard Shaw tegelase s?na, mille j?rgi n?itlejal oma kunsti tarvis muud pole vaja kaasa tuua kui teatav anne hookuspookuse tegemiseks.

Teatri lagunemisel Viinis on muidugi sama pea-p?hjus ja tendents nagu mujalgi: teater on kapitalistlikuks ?riks, ?riliseks k?itiseks saanud, mis peab oma m??duandva tarvitajaskonna maitset ja vajadust silmas pidama. Ainult kaks-kolm teatrit paarik?mne seast elatavad ?lepea veel kunsti, k?ik muu on enamv?h