Narvast Tallinna

Matthias Johann Eisen

Matthias Johann Eisen

Narvast Tallinna

1. Hobusenaha linn

Rootsi valitsuse ajal palunud Vene kuningas Rootsi kuninga k?est Narva linna k?ljest nii suure t?ki maad kui hobusenahk. Kui see luba saadud, siis l?iganud Vene kuningas hobusenaha rihmadeks ja t?mmanud sisse suure t?ki, kuhu peale ta just Narva linna vastu endale kindluse ehitanud, mida t?nini “hobusenaha linnaks” kutsutakse.

Naroova j?gi olnud Vene-Rootsi raja, seep?rast lasknud Vene kuningas “hobusenaha linna” kohalt j?e p?hja n?nda muuta, et j?gi hakkas Narva ja “hobusenaha linna” vahelt k?ima. Tagant pandi aga kinni, ja “hobusenaha linn” oligi t?iesti Venemaa sees, kuna j?gi ikka rajaks j?i.

Enne aga, kui j?gi uuest kohast lastud, tehtud rootslaste teadmata j?ealune tee, mis “hobusenaha linna” Narvaga ?hendas. Rootslased leidnud aga p?rast selle tee otsa ?les, ja kui venelased Narva ?ra v?itnud, p??dnud Rootsi kindral Horn oma j?relej??nud meestega seda teed m??da ?ra p?geneda. Venelased tulnud neile aga keskj?e kohas vastu ja seal olnud hirmus tapmine.

Kirjutaja t?hendus: Kui palju selles jutus t?tt on, seletab Narva linna ajalugu. Olgu nii palju ?teldud, et nimi “hobusenaha linn” ainult siinsete eestlaste suus liikvel on, kuna venelased sellest midagi ei tea, vaid kindlust Ivangorodiks ehk Ivangorodokiks h??avad. T?si on ka, et j?ealune tee on olemas, n??d aga kinni pandud. Minu onu t?endab, et kaks ohvitseri m?nek?mne aasta eest tee peal s?dap?eval viirastust n?inud. Nimelt s?jamehe mundris surnu lamanud puus?rgis kesk teed. Kui aga need ohvitserid veel kuus meest ligi v?tnud ja teist korda l?inud, siis ei ole midagi olnud. Seda r??kinud ?ks neist ohvitseridest oma suuga, kui ta juba kindral olnud.

2. N?ljalinn

P?rast Narva linna ?rav?tmist k?inud keiser Peeter I linna ?mber kohti vaatamas. L?inud ka Naroova j?esuhu. L?unaaeg tulnud k?tte, keiser k?skinud k?last vasika otsida ja l?unas??giks valmistada. Otsitud ?mberkaudne koht l?bi, aga ei ole vasikat leitud. Seep?rast pannud keiser sellele kohale nimeks N?ljalinn ehk Hungerburg, mida Narva-J?esuu t?nini kannab.

3. Narva tr?gelid

Vene s?jav?gi piiranud Narva linna ?mber. Peeter I tulnud salakuulajana linna. Rootsi mehed saanud aga sellest teada ja hakanud teda m??da linna otsima. K?ik majad otsitud l?bi. Peeter olnud Vesiburgi m?e peal, praeguses Rot?nevi majas. Kui otsijad tuppa tulnud, istunud paks majaemand laiades riietes tooli peal, ja Peeter, kes kuivetanud mees olnud, pugenud emanda riiete alla peitu. Otsijad k?inud k?ik maja l?bi ega ole otsitavat leidnud, kuna emandat tooli pealt keegi ei ole liigutanud. ?htul viidud Peeter pr?gikoorma sees linnast v?lja.

Kui p?rast venelased linna ?ra v?itsid, kinkinud Peeter oma p??stjatele suured ees?igused, nimelt: selle kogukonna mehed pidid k?igist maksudest ja soldativ?tmisest priid olema, peale selle, et nad head rahalist sissetulekut saaksid, seadnud Peeter, et k?ik laevade t?itmised ja v?ljalastimised pidid ainult nende toimetada olema. N?nda s?ndis Narva Rootsi-Soome kogukond ehk n?ndanimetatud tr?gelite selts, kes oma ees?igustele t?nini veel uhked on, ehk neid ees?igusi k?ll juba palju on kitsendatud.

Kirjutaja t?hendus: Selle jutu kirjutasin ma oma onu, elup?lise tr?geli suust (Tr?gel – kandja). T?si on, et tr?gelid, Narva linna soome soost kodanikud, Rootsi valitsusest saadik pearahamaksust vabad olid, et soldativ?tmine neist tuli alles aasta viieteistk?mne eest, et laevade t??, mida Narvas enne palju olnud, peaaegu t?nini ainult nende p?ralt oli, et neil teistest kodanikest lahus oma kogukond ja valitsus on ja et nendel hoopis ise kiriklik kogudus on, kuhu aga aja jooksul palju muid liikmeid on v?etud. Tr?gelid on v?ga uhked oma nime, oma elup?lise vabaduse ja oma esivanemate peale. Nad on kareda loomuga, uhked ja pilkajad. R??givad eesti keelt soome murrakul, kannavad vene moodi riideid ja nimetavad hea meelega k?iki muid inimesi, kes ei ole Narvast p?rit, maailma hulgusteks.

Nende uhked v?ljaastumised on aga muudele inimestele pilkam