Mure-lapse laulud
Marie Heiberg
Marie Heiberg
MURE-LAPSE LAULUD
Tartu: Noor-Eesti, 1906
Keeleliselt muutmata
E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://kreutzwald.kirmus.ee/) kaudu. ISBN 978-9949-546-27-5 (epub)
E-raamatu valmistamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi projekti „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline arhiiv” raamatukogu.
Tehniliselt toimetanud Marju Mikkel
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
Teostanud OГњ Digira (http://www.digira.ee/)
В© Eesti Kirjanike Liit ja Kultuuriministeerium
Eesti Kirjandusmuuseum
Tartu 2014
MA KIRJUTAN...
Ma kirjutan werega
hinge imelist saladust...
murede sГјgawuse
otsata hämarust...
Ma kirjutan, ja pisarad langewad mu silmist
laulu märgade ridade pääle.
Tume tuluke walgustab hämarat tuba,
mille seinu silmad ei seleta...
Г•ues kostab kange tormi mГјha,
sГјda tuksub nii arglikult, waljusti...
Ma kirjutan werega
hinge imelist saladust,
murede sГјgawuse
otsata hämarust...
MU SГњDAMES ON ELU.
Mu sГјdames on elu
kui leekiw tuluke,
kui waikne hoogaw walu,
kui hГµiskaw waewale.
Mu sГјdames on elu,
on iha igatsus
ja waritsedes walwab
sääl juba wäsimus.
Mu sГјdames on elu
kui leekiw tuluke, —
täis salalikku jõudu
ta hõõgub ülesse...
MINU KIIGELAUL.
Ema tegi hälli tuule pääle,
Taara taewa warjule,
pani otsa oru poole,
teise kГјnka harjale.
Nii mind wäikest õhtu õhud
õõtsutasid uinuma.
Esimese ema armu
jõin ma ööde murena.
Kalli isa kangeks kaitseks
oli mulle taewa tuul,
ema armul hellatajaks
oru oja leina-laul.
Nii ma kallid kaswasingi,
kaswasingi kangemaks,
tГµusin teistest tugewamaks,
elu tarwis tГјsedaks.
ME AIA ALL MГ„NNAMETS MГњHAS.
Me aia all männamets mühas,
ta laulu mu rinnasse lГµi,
ta hääli ma pidasin pühaks,
ei ial neid unusta wГµi.
See oli nii wangistaw waga,
nii pühalik, tume ta hääl, —
kui määratu kauguse taga,
täis salajat sahinat sääl.
Aeg lendas ja kaugele kandis
mind kodust ta woogude wool,
mõnd’ õpetust, huwitust andis
mull’ elu wäsitaw hool.
Kuid karjamaa mändade müha
mull’ armsaks ikkagi jäi —
nii tГµsine, tume ja pГјha,
ei seda ma unusta wГµi.
SINA JA MINA.
Meie oleme sugulased, sina ja mina, taga merede, üle mägede — oleme aga siisgi sugulased... Ma tunnen, kuidas mu hinge walguse kiired teed otsiwad sinu poole... ja hämara öö taga, kus kohiseb torm, peab olema päikese paiste, õitsew Italia ja sina, mu südame kallis!..
Kõrged on Alpid, sinine lõunamaa taewas ja sumbunud ta öö... siisgi lähemal on meie kewade... lähemal mu sõber!..
Torm hulub õues ja ma nagu kuuleks kauguses su karjamaa kaskede tasast koha!.. „Tule tagasi kallis, tule tagasi sa!”... meelitas see, ja mu süda tuksub ja ihkab nagu sulisew mäeojake öö hämaras sinu poole...
Meie oleme sugulased — mu kodumaa... taga merede, üle mägede — oleme aga siisgi sugulased...
MIS OLI SEE?
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/marie-heiberg/mure-lapse-laulud/) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.