K?ti kadunud ?nn

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

K?ti kadunud ?nn

K?TI KADUNUD ?NN

?kskord olnud ?ks niisama osav kui ?nnelik k?tt, kes, kui ta metsa l?inud, olgu suvel v?i talvel, iial rohke saagita tagasi ei tulnud. Mis temale parajal kaugusel silma ette juhtunud, kas lind v?i neljajalgne elajas, oli niih?sti kui tema kotis, sest et tema laeng iial tuulde ei l?inud, vaid otsekohe looma k?lge, keda ta tappa tahtis.

?hekorraga – ei tea, kes temale selle kurja tembu oli teinud – kadunud k?til endine ?nn; linnud ja neljajalgsed p?genenud kaugelt tema eest, ja kui ta kogemata kellegi ligi saanud, et p?ssilaeng elajasse oleks v?inud puutuda, l?inud laeng iga kord tuulde. K?ll m?rganud k?tt sedamaid, et tema p?ssiga enam seatud korralist lugu ei ole; ta uhtunud ja ohatanud p?ssi igal viisil, matnud kolmeks p?evaks uksel?ve alla, kus naisterahvad ?le k?inud, aga ?kski abit?kk ei tahtnud aidata. N?nda olnud ta juba rohkem kui n?dalap?evad risti ja p?igiti m??da metsi hulkunud, iga p?ev m?ned paugud tuulde p?rutanud, ometi ei saba ega sarve, ei sulge ega karva kotti saanud.

Nukral meelel l?inud ta ?hel ?htul metsast tulles k?rtsi, tahtnud muretuju jahutuseks paar suut?it viina v?tta, aga ka viinal ei olnud maitset. Seal toppinud ta tubakat piipu, pannud piibule tuld peale ja istunud k?rtsilaua taha oma nosu suitsetama. Silmi kogemata ?les t?stes n?inud ta teise v??ra mehe nurga pool laua otsas istumas, kellel ei piipu suus ega ?lletoopi laua peal ees ei olnud, vaid mees t?mmanud kriidit?kiga kriipsukesi lauale, lugenud neid vahetevahel, kustutanud ?ra, teinud uued kriipsud asemele, kui oleks temal kes teab kui suured asjad kokku arvata.