Lugemik Ferenc Liszti elust ja isiksusest

Urmas Bereczki

Ferenc Liszti elu ja isiksust käsitlev tekstivalimik.

Koostaja: Urmas Bereczki

Väljaandja: Ungari Instituut

Vastutav väljaandja: Urmas Bereczki

TГµlkija: Ivar Sinimets

Toimetaja: Reet Klettenberg

Kujundaja ja küljendaja: Inga Heamägi

Raamat ilmub sarjas Miscellanea Hungarica

ISBN 978-9949-38-716-8 (epub)

ISBN 978-9949-38-715-1 (pdf)

Originaaltekstid pärinevad alljärgnevatest teostest:

Liszt Ferenc Г©letГ©nek krГіnikГЎja

Dr. NГЎdor TamГЎs

ZenemЕ±kiadГі, Budapest, 1975, ISBN 963 330 084 3

Ő volt Weimar napja. Liszt-olvasókönyv kezdőknek és haladóknak

Szerkesztette: Gracza Lajos

Balassi KiadГі, Budapest, 2008, ISBN 978-963-506-762-6

Liszt Ferenc szemГ©lyisГ©ge

Dr. SzilГЎgyi AndrГЎs

Garbo KiadГі, Budapest, 2011, ISBN 978-615-5007-09-5

Liszt Ferenc mГµni kuu enne surma

Teose „Isoldens Liebestod“ käsikiri

Ferenc Liszt 22.X.1811–31.VII.1886

1885. aasta kevadel loeb noor pianist August Stradal vanale Lisztile ta Budapesti korteris ette Schopenhaueri „Parergat“. Peatükis „Kriitikud, edu ja kuulsus“ jõutakse tuntud ridadeni pürotehnikust, kes süütas oma kauneimad raketid ja sai seejärel teada, et kõik ta pealtvaatajad olid pimedad. Siinkohal ohkab Liszt sügavalt ja ütleb, et peab end ammu selliseks pürotehnikuks, kuid – tuleb aeg, mil ta pime publik saab nägijaks.

73-aastane Liszt, kelle ees Euroopa Šotimaast Konstantinoopolini, Moskvast Gibraltarini põlvitas ta noorest east alates; kellel 1839. aastal tuli Roomas pähe hulljulge mõte sisustada kontsertõhtu ainuisikuliselt, esinedes üksinda (sealt saab alguse mõiste klavierabend e klaveriõhtu); kes oma erakordset populaarsust kasutades pakkus kuulajatale harjumatut, ka minevikumeistrite loomingust – klaveritranskriptsioone Schuberti lauludest, Bachi oreliteostest, Beethoveni ja Berliozi sümfooniatest, kõnelemata fantaasiatest ja parafraasidest kaasaegsete heliloojate teemadel; kes oli rajanud Budapesti Muusikaakadeemia; kes oli Weimaris dirigendina toonud lavale 43 ooperit, neist kaheksa – maailma esiettekandes; dirigeerinud sümfooniakontserte, kirjutanud muusikutest ja nendega seotud probleemidest; õpetanud ja julgustanud noori muusikuid pooles Euroopas – miks arvab Liszt oma publiku olevat pimeda? Sest ta oli oma kaasaegsete jaoks vaid klaverivirtuoos. Heliloojat Liszti eriti ei tunta, ta teoseid ei arvata hindamisväärseiks.

Ometi – Liszt tõi oma loominguga muusikasse väga palju uut: uued žanrid (sümfooniline poeem, rapsoodia), vormiuuendused (üheosaline sonaat ja kontsert), uus klaverikäsitlus.

Mis iseloomustab Liszti heliloomingut?

Tunde ja vormi vaheline tasakaal, püüd ühendada poeetilist ja muusikalist. Elusündmuste filosoofiline kajastamine nõuab varasemate vormikonstruktsioonide eitamist Liszti poolt. Kunstnik ei saa oma fantaasiat suruda varem valmis vormiskeemi. Muusika sisemine side poeesiaga annab muusikalisele loogikale uued arengusuunad. Liszti programmilisus on pigem filosoofilist laadi. Ta kannatab koos Tassoga, kelle elukäigu ja loomingu hilinenud tunnetuse kibe vastuolu paneb teda, Liszti, tundma end Tassona... Kas tundis ta end ka XIX sajandi Orfeusena või Prometheusena?

Liszti huvitab kangelase siseilm, hingelised üleelamised, ta valib situatsiooni, probleemi, kus on võimalik ideeline mõtestatus (vastupidiselt Berliozile, kes valib kergesti illustreeritava olukorra). Liszti uuendused orkestratsiooni valdkonnas olid tähelepanuväärivad, paraku tuntakse neid rohkem Wagneri partituuride kaudu. Liszt oli helde ja suuremeelne, mida ta hilisema väimehe kohta öelda ei saa.

Liszti hilise perioodi uuendused olid Wagneri meelest selge mГ¤rk Liszti ande kustumisest. XIX sajandil on Liszti teosed veelahkmeks mitte ainult klaveritehnika ja -fraktuuri arengus. Uuendused harmoonia vallas, meloodika sfääri uuenemine, erakordselt suur tГ¤helepanu rahvamuusikale (ainuГјksi ungari temaatikaga on seotud ligemale 130 teost), muudatused helisГјsteemi struktuuris, kompositsioonivГµtted ja esteetilised vaated – вЂ