Lugu valgest varesest

Betti Alver

Betti Alver

LUGU VALGEST VARESEST

Poeem

V. Kollomi kaas ja vinjetid

Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1931

Keeleliselt muutmata

E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” toel.

ISBN 978-9949-530-88-5 (epub)

Tehniliselt toimetanud Marika Kuldkepp

Kaane kujundanud Mari Kaljuste

Teostanud OГњ Digira (http://www.digira.ee/tootekataloog/)

В© Kultuuriministeerium, Eesti Kirjanike Liit

Eesti Rahvusraamatukogu

Tallinn 2014

1

Ju vГµidund kardinate taga

löönd lõheroosaks taevaääs,

kuid vaikselt minu sangar magab,

suu valla, pitsist tanu pään

ja kuklan papiljotilasu.

(Mis oleks salgamisest kasu?

Muist lehti vastsest draamast kisut,

block-note’ist muist, ning Šerlist pisut.)

Aovalguse ja une raamin

hall-segane veel palgeveer.

Kas Nefretete, Semiramis,

Diana, Phryna, bajadeer,

vampiir, madonna, tulinaine?

Ah, tavaline pГµhjamaine

see kaame nägu, tülpind vähe,

tömp nina, põsil tedretähed.

KГµik kГµneleb siin laisast rahust:

hulk patju voodin, seisev kell,

tolm, mahapoetet puudrijahu,

öökuue kulund-hall flanell.

Kolm paari vildist toakingi,

vateerit vaibad, pehmed pingid,

tuhk toosist Bernard Shaw’le kallat,

Freud lГјkat lauajala alla.

Tont vГµtku kГµiki sinisukki!

vast kirub mõni šovinist –

taas aetaks võõras kutsar pukki,

meil nagu endil ainet vist

ei oleks! Taara kaitse, jambid

need ammugi ju Г¤ra tambit,

kun meie omapära-hümnid,

me rahvusliku vaimu kГјmnis?

Ent nagu kiuste näib see tuba

kui rahvusvaheline pood:

Berliinist vaibad, TГјrgist tubak,

kell Thames’i kaldailt siia tood.

Kalossid Rootsist, kingad Prahast,

krae mantlil Poolan pargit nahast –

on rikas meilgi muld ja veestik,

ah, kunas saabud, „Made in Eesti”?

Kesk paeluvamat unefilmi

käib äkki kime kellahääl.

Pitstanu virgub, hõõrub silmi

ja hõikab: „Hüva! Kes on sääl?”

„Kas elab siin Barbaara Lohe”

„Jah, mida’s kuuldub?” „Kiri.” „Kohe!”

Jalg leiab kinga, riivid valla,

siis uuest’ voodi, vaiba alla.

Hall Гјmbrik, pilet maskipalli,

leht plokist, vinta vänta read:

„Barbaara! Ma ei ütle: kallim,

ma Гјtlen: saatan, sest ma tean,

et see on sama. RГјГјpan viina.

Mispärast ma ei sündind Hiinan?

Teid ihkan. Ootan. Juhan Vahak.

Muuseas – ma lasen enda maha.”

Barbaara haigutab: kui vastik!

Siis muigab, loeb veel korda paar,

ning peidab kirja lakit kasti.

TГµepoolest, Гјkski antikvaar

ei hoia nГµnda hoolsalt klaase,

gravГјГјre, ehteid, vanu vaase,

kui naine iga kirjariba,

kun mГµni meelituse-tiba.

Ma nägin kord üht kollektsiooni,

mis nummerdet kui kohtuakt,

pael igal pakil ise toonin,

kas sГјngem, helgem, kuidas fakt.

Must siidpael – ah, see rääkis surmast,

pruun roimast, verev kirehurmast,

sõlm sinkjas Plaato sfääre reetis –

sГјsteemi vastu pieteeti!

Tund möödub, teine, kolmas, neljas,

all kevadsula, hele päev.

Barbaara istub, öökuub seljan,

laud sulet, põlvi ümber käed.

Aeg-ajalt ilme muutub mГµruks,

suunurgin tuksleb tige vГµru,

sääl naerab, rebib randmel kette

ning sosistab siis enda ette.

Ta kuulus inimlaste leeri,

kes eluasklein saamatud,

kel omasem kui seikluskeeris

on unenäod ja raamatud.

Nii armastas ju lapsest saadik

ta luulekujude paraadi,

kun kärpis, avardas ja voolis,

mis ealen tundus väär või poolik.

Ei leidnud kindlat pinda huvid,

ei suunda vaimu magnetnГµel,

ent suve järel möödus suvi,

jäi kätte tühi elusõel.

Puhk-puhult sarja kuhjus teri,

kuid aeg need peagi tuulde keris –

kГµik elu anded, hГјvad, pahad,

kui sГµklad varisesid maha.

Hää tundus ikka liialt piirat,

ent kurjal puudus veetlev jГµud,

nii läksid jäljed siiraviira,

näis võrdne seisak, langus, tõus.

Maast-madalast ju pettus, pГµdes,

ning karten elu halli tГµde,

ta vältis äripäeva hingust,

pää pisten kujutluste lingu.

Kuid meeliköitvalt pillav oli

Barbaara uneluste riik.

Vaid anden mõtteil’ vaba voli,

maailma kirev mosaiik

ta ajju paindlikuna hangus,

ning tema nagu kuldsepp, kangur,

kild-killult uusi