Asta ohver
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1913. aastal ilmunud jutustus.
Eduard Vilde
Asta ohver
ASTA OHVER
Asta tuli kuskilt haljalt saarekeselt pealinna; teenis m?ne kuu elatanud Dalbergi-preilit, kuni seda ?hel hommikul enam ei olnud, ja kattis j?rgmise koha peal esimest kohvilauda, kui teda taas tabas tugev hoog seda imelikku vaimustust, millel olid seekord nii m?lestatavad tagaj?rjed.
S??gitoa uksele ilmus, spordis?rk seljas ja niklist peeker k?es, noor vilajas h?rra ja ?tles: „Tere hommikut, Asta. Ma helistasin, aga vist ei pannud te t?hele. Tooge mulle k??gist sooja vett.”
Aga Asta ei kuulnud, mis ta ?tles, ja peekrit tema k?es selitas ta silm ka alles hiljem. Esimesel pikal pilgul n?gi Asta ainult teda ennast, ja kui ta midagi kuulis, siis vahest ehmatuse sahinat oma k?rvades. Ning ?htlasi tundus talle, nagu imeks r??m, selle ehmatuse kiimaline s?da, k?ik jume ta p?skedelt ja j?u ta k?sivartest.
Aage Rolsted astus ligemale. Ta naeratas. Ta m?istis ja oli rahul.
„Ma nimetasin teid ometi ?ige nimega? – Kui noor te olete!”
Asta naeratas talle t?siselt vastu. Ja vaatega, mida Aage enam ei m?istnud, enam h?sti ei m?istnud. Sest see l?ikiv vaade n?is veel midagi muud n?gevat kui teda. Aga Asta suu j?i kinni ja see meeldis Aagele. Ja kui ta tagasi l?ks, j?ttes peekri laua servale, tundis ta t?druku silmi oma pea ning selja peal, ja vilistades hakkas ta toas hambaharjale kalodonti pitsitama, kui talle vett oli toodud.
Asta aga n?gi teda veel m?ne korra p?eva jooksul, tundis suurt meelehead oma uuest kohast, leidis h?rraste korteri armsaks, arvas leivavanematega h?sti l?bi saavat, lootis vana k??gi-Eliinega ilusti kokku leppida ja viis ?htul oma kitsasse kambrisse s?let?ie lusti, mis laulis ja l?hnas ja paistis nagu p?ike. Ja sel s?damel pakkis ta kastist oma asjakesed v?lja, ehtis ja korraldas oma kambri kauniks, pildid pistis n??pn?eltega kummuti kohta seinale.
Nende piltkaartide hulgas oli ?ks, mis teda ?llatas, nii h?sti kui ta teda nagu teisigi tundis. Ta silmitses teda n?pu vahel ja p?rast seina peal kaua ning ?revalt naeratava t?sidusega. Ja veel voodist, k?ed ristis pea all, saatis ta temale pikad pilgud, sest t?iskuu paistis sisse, k?ik oli n?ha ja kivine noormees paberil virgus ikka enam elama. Asta n?gi tema pringiks lihanenud marmorliikmeid ka veel kinniste silmadega, n?gi neid nende nooruses trotsival v?idukiitlemisel, ringutas ning sirutas end suure l?buga ja j?i pikkamisi magama, huulte ?mber s?ilitades j?lgi sellest t?sisest naeratusest, mida Aage Rolsted h?sti ei m?istnud.
Selsamal ajal raskenesid Aagegi laud. Tema viimane taju enne vaibumist oli laialivalgunud rahulolek t?nase p?evaga ja selle sees ujus t?otavalt mingi oodatav. Uus neitsi tuli talle kujuliselt aga alles siis meelde, kui ta hommikul ?rkas, ja ta v?rdles teda, muiglevalt haigutades, noore n?rvliku linnukoeraga; „v?riseval h?ppel teine”, lisas ta ja haigutas veel kord. Ja l?puks leidis, et Astal on enam silma kui n?gu, sest tema n?gu ei m?letanud ta p?rmugi enam, vaid ainult silmi v?heke, millele n?gu oli paljaks raamiks.
Kuid noore Rolstedi meelest tundus j?rgnevail p?evil, nagu oleks Astaga veel midagi muud majja tulnud kui uus toat?druk. Nii teatud kui talle ta v?im oli pilkusid oma v?limusega paeluda, neiup?skedest v?rvust v?tta, naiseh??lisse ?revust heita, aga m?jul, mida ta Astast aimas, oli midagi lisaks: just see, et ta ei olnud n?htav ega tabatav, vaid ainult aimatav, teadvuse tagamail liikuv, meelelise eetri sisse kaduv. Asta ei vahetanud mitte enam jumet tema vaate all, ei kaotanud valitsust keele ning erkude ?le, ja naljalt kunagi p??dis Aage tema eba-avalikku pilku enda kuju pealt kinni. Aga siiski: Asta n?gi teda, nautis teda, orjas teda! Et see oli vaid aimdus, mitte teadvus, siis hakkas Aaget painama p?nev uudishimu, iha selguse j?rele, tung katset teha, milles seisab vahe selle ja teiste naiste vahel. Endine t?druk – see oli olnud nagu k?ik. Ja veelgi lihtsam. Igav oma h?belik-h?bemata itsitamisega.
*
„Kas kuulsite, Asta, millal ma t?na ??sel koju tulin?”